Kes Tõlkis Piibli Eesti Keeles?
Piibel on maailma kõige tuntuim ilmalik raamat, mis sisaldab Jumala sõna. See on kahtlemata tähtsaim ja mõjukaim tekst inimajaloos. Piibli tõlkimine eesti keelde oli ulatuslik projekt, mis nõudis aastatepikkust tööd ja vaeva. Selles artiklis käsitleme, kes tõlkis piibli eesti keelde ning milline oli selle tagapõhi.
Tõlkimine miinimaalsetest vahenditest
Tõlkimine piiblist on alati olnud keeruline ülesanne. Keeleteadlaste sõnul on piibli tõlkimine keerukam kui mis tahes muu kirjandusliku teose tõlkimine. Peamine piibliversioon, mida on nüüdseks eesti keelde tõlgitud, on Martin Luteri piibel. Kuid enne seda on tõlgitud ka teisi piiblivorme – näiteks eesti keelde on tõlgitud ka osad Piibli raamatud iseseisvalt.
Tõlkimise ajalugu ulatub tagasi 16. sajandisse, kui trükikunst levis kiiresti üle Euroopa. Igal rahvusel ja usul oli oma Piibel ning paljud soovisid seda tõlkida oma emakeelde. Eesti keelde Piibli tõlkimine on ajaloos väga oluline samm, kuna see võimaldas Eesti rahval mõista Piibli sõnumit oma keeles.
Esimene Eesti keelne Piibel
Esimene täispikk eestikeelne piibel tõlgiti 1739. aastal ja see sisaldas kõiki 66 Piibli raamatut. Selle tõlkimise algatas salajane Liivimaa Vennastekogudus, kes otsis võimalusi Piibli levitamiseks Baltimaade talupoegadele.
Piiblitõlkija Johann Gutslaff tõlkis piibli tavakeelde, valgesse kantslikirja. Selle tulemusena said inimesed lõpuks Piibli tekstidest aru ning see aitas kaasa sellele, et nad said tuttavaks Piibli sõnumi ja tähendusega.
Martin Luteri piibli tõlkimine
Piibli uus tõlkimine eesti keelde toimus rohkem kui 200 aastat hiljem, 1911. aastal, mil ilmus Martin Luteri piibel. Kuid mis oli Martin Luteri piibel ja kuidas see muutis Piibli tõlkimist Eesti keelde?
Martin Luter on tuntud kui saksa reformatsiooni algataja ning Martin Luteri piibel on temast tulenev Piibli tõlge. See tõlge baseerub õpetlase heebrea, kreeka ja ladina keelel, milles originaaltekstid olid kirjutatud. Martin Luteri piibel tõlkis Piibli otse algkeeles Saksa keelde ning selle tulemuseks oli uus tõlge, mis sisaldas keeleilminguid ja mõttesisu, mis ei oleks muul viisil saavutatav.
1911. aastal võttis EELK vastu otsuse, et Martin Luteri piibel peab olema eesti keeles. Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel asuti projekti kallale – tõlkijateks olid järgmised mehed: Jaan Kõivupuu, Jakob Kõva, Jakob Emil Frey, Ado Grenzstein ja Julius Mägiste
Luterliku piibli tõlkimine võtsid kokku viis aastat tööd, olles nii pikaajaline projekt, mida juhtisid tõlkimisel spetsialistid, et tagada tõlkimise täpsus ja õigsus.
Martin Luteri piibel oli juba paari aasta pärast populaarne ja tõlkimisele järgnenud aastakümnedes sai sellest Eesti rahva jaoks Piibli vaieldamatu klassika.
Kokkuvõtteks
Piibli tõlkimine eesti keelde on ajalooline sündmus, mis võimaldas Eesti rahval tutvuda Piibli sõnumiga oma keeles. Esimene täispikk eesti keelne Piibel ilmus 1739. aastal, Martin Luteri Piibel tõlgiti eesti keelde 1911. aastal. Mõlemad tõlked olid olulised Eesti rahvale ning lõid aluse Piibli levikule Eestis.