Kuidas minust sai narkomaan raamat
Kui räägime narkomaaniast, siis paljudel inimestel on nende sõltuvuste osas väga erinevad arusaamad. Keegi näeb narkomaane kui tõsiseid kurjategijaid, vaesukestest alkohoolikuid ning suitsetajaid, teine aga kui inimesi kes kannatavad lihtsalt raskete elujuhtumite tõttu. Oli see siis kuidagi minuga seotud? Jah, olin kord samuti narkomaan, ja selle raamatu eesmärk on rääkida minu loo ja kogemustega, kuidas minust sai narkomaan.
Selleks, et mõista, kuidas minust sai narkomaan, peame liikuma ajas tagasi. Olin noor ning just tegin oma debüüdi töömaailmas. Olin hõivatud, stressis ja lihtsalt otsisin lõdvestust. Nii saigi tavalisest õhtust õlu, millest sai korraga kaks. Siis kolm. Ja mõne aja pärast, juba rohkem kui viis õlut päevas. Alguses märkamatult, ent siis hakkasin aru saama, et minust on saanud alkohoolik.
Samal ajal töötasin väga nõudlikul ja stressirohkel töökohal, kus pidi olema pingetes ning iga päevaga muutus see ainult raskemaks. Seetõttu otsustasin otsida alternatiive alkoholile. Internetis surfates ootamatult leidsin erinevaid uimasteid, mida soovitati stressi maandamiseks. Peale mõningast vastuseisu ja kahtlust otsustasin proovida ning nii saigi minust narkomaan.
Selle hetkest alates muutus mu elu täielikult ning sai kokku varisemärgid, millest ma enne ei osanud isegi unistada. Minu elu kujunes üheks suureks hiiglaslikuks uimastitarbimiseks, kus ainuke eesmärk oli saada veel rohkem tugevaid aineid, mis võivad mind aitama. Olin kaotanud enda kontrolli ja olin üle andnud oma elu võõrastele ning teistele.
Minu sõltuvus oli juba kaugenemas sellest seisundist, mida võiks nimetada lihtsalt mõnu-, lõõgastus- või pingetaluvuseks. See oli kaugele arenenud ja lausa rikkus mind erineval moel. Seda sõltuvust ei suuda keegi mõista, kui pole ise seda kogenud. Ma ei suutnud enam normaalselt elada, mul oli väga halb tervis, tekkisid erinevad hädad ja ärevused, terve minu keha hakkas valutama ning tekitas väga ebamugavaid aistinguid.
Kuidas ma siis sellest seisundist välja tulin? See poleks olnud võimalik ilma lähedaste inimeste toeta ja minu tugeva soovita taastuma hakata. Esimese sammu tegin ning pöördusin spetsialisti poole abi saamiseks. Alustuseks tegelesin alkoholiga ning seejärel järjest edasi ning liikusin ka lõpetamise poole. Ma õppisin, kuidas saada taas loomulikku ja tervislikku elu ning millest ma sõltuvuses olles ilma olin jäänud.
Kokkuvõttes tahan öelda, et kui keegi soovib muutuda või vajab abi sõltuvusega võitlemisel, pole kunagi hilja alustada. Isegi kui sa tundud end täiesti kaotanuna ja oma probleemide keskel, võid leida tee tagasi normaalsele elule, kui sul on piisavalt tuge ja tahtejõudu. Kõik algab motivatsioonist ja sellest, et soovid end aidata. Minu lugu on heaks näiteks, et inimene suudab end päästa eelkõige siis, kui tal on tugev soov ning pidev toetus. Narkomaania pole töö, vaid haigus, mis igal inimesel on võimalik võita.