Mis on passiivne suitsetamine: kahjulik tervisele ja keskkonnale
Tänapäeval on teada, et suitsetamine on kahjulik nii suitsetajale endale kui ka võib olla laastav teistele tema läheduses viibivatele inimestele, kes hingavad sisse sigaretisuitsu. See, mida me tavaliselt nimetame passiivseks suitsetamiseks, on tegelikult järgmine näide sellest, kuidas suitsetamisel on negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale. Seda võib nimetada ka teise käsitlemiseks suitsetamiseks (ETS).
Mis on passiivne suitsetamine?
Passiivne suitsetamine on sigaretisuitsu sissehingamine, mis tekib siis, kui inimene suitsetab. Suitsetajaga samas ruumis viibides hingab suitsetaja poolt väljutatud suitsu sisse ka viibivad teised inimesed. Seda juhtub sageli baarides, restoranides, klubides ja muudes siseruumides, kus suitsetamine on lubatud.
Kuigi passiivsel suitsetamisel puudub otsest mõju sigaretisuitsu sisse hinganud inimesele, on sellel siiski laastavad tagajärjed tervisele. Passiivne suitsetamine võib olla ka oluline probleem töökohtadel, kus töötajad peavad sageli suure osa päevast veetma samas siseruumis.
Kuidas mõjutab passiivne suitsetamine tervist?
Passiivne suitsetamine avaldab kahjulikku mõju tervisele. Suitsus sisalduvad keemilised ühendid, sealhulgas nikotiin, arseen, süsinikmonooksiid ja benseen, võivad põhjustada terviseprobleeme isegi väga väikestel annustel sissehingamisel. Suitsus leiduvad mikroskoopilised osakesed võivad jääda ka inimese hingamisteedesse ning põhjustada põletikku ja halvendada hingamisfunktsiooni.
Krooniline kokkupuude passiivse suitsetamisega võib põhjustada tõsiseid haigusi, sealhulgas:
-Astma: passiivne suitsetamine võib süvendada astma sümptomeid või isegi põhjustada astma arengut lastel;
-Südamehaigused: passiivne suitsetamine suurendab südamehaiguste riski ja võib põhjustada südameatakkide ja insultide teket;
-Kopsuvähk: passiivne suitsetamine suurendab kopsuvähi tekkimise riski, eriti suitsetajatega koos ruumis viibides.
Passiivne suitsetamine ja lapsed
Passiivne suitsetamine avaldab lastele eriti kahjulikku mõju. Laste immuunsüsteem on ebaküps ning nende organism ei pruugi olla suuteline tõhusalt toime tulema keemiliste ühenditega sigaretisuitsus. Lapsed, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega, võivad kogeda kroonilisi terviseprobleeme, sealhulgas:
-Liikumisraskused: passiivne suitsetamine võib põhjustada hingamisteede põletikku, mis võib halvendada lapse liikumisvõimet;
-Äge hingamisteede infektsioon: laps võib kannatada korduvate hingamisteede infektsioonide käes, eriti kui teda kokku puututakse passiivse suitsetamisega;
-Lapsele ohtlikud haigused: passiivne suitsetamine võib põhjustada lastel allergilisi reaktsioone, astma ja isegi kopsupõletikku.
Passiivne suitsetamine: keskkonnale ohtlik
Passiivne suitsetamine mõjutab ka keskkonda. Sigareti põlemisel vabanevad õhku paljud keskkonna saastajad, näiteks süsinikdioksiidi ja kasvuhoonegaaside suured kogused. Need saasteained mõjutavad nii õhu kui ka vee kvaliteeti. See võib kahjustada vee- ja õhukvaliteeti ning seega suurendada inimeste terviseprobleeme.
Järeldus
Passiivne suitsetamine on tervisele ja keskkonnale ohtlik. Teadlased on leidnud, et suitsetamisest tuleneva riski vähendamiseks peavad nii suitsetajad kui ka mitte suitsetajad tegema koostööd. Suitsetajad võiksid suitsetamisest loobuda, samas kui mittesuitsetajad võivad vältida suitsetajate läheduses viibimist ja passiivse suitsetamise vältimist. Lisaks peaksid ettevõtted tagama, et nende töötajate tervisekaitse oleks tagatud, keelates suitsetamise siseruumides. Ainult sellisel viisil oleme suutelised säilitama puhta ja tervisliku keskkonna tulevastele põlvedele.