Mis Keelkonda Kuulub Eesti Keel?
Eesti keel on keel, mis meie kõigi südant soojendab. See on keel, millel on tugev ajalooline taust ja mis on rikas sõnavaraga. Eesti keelt räägitakse peamiselt Eestis ja mõnes teises maailma osas, kuid mis keelkonda see kuulub? Kas tegemist on germaani või slaavi keelega? See artikkel selgitab põhjalikult Eesti keele keelkonna olemust.
Eesti keele keelkond
Eesti keele keelkonda on pikka aega väga palju vaidlustatud. Eesti keel on unikaalne segu germaani ja slaavi keeltest ning selle eripärad on tekitanud palju eriarvamusi. Kuid paljud vanemad keeleteadlased on jõudnud järeldusele, et eesti keel kuulub viikingitest juurtega uurali keelkonda.
Uurali keelkond on keelkond, mida räägitakse peamiselt Põhja- ja Edela-Euroopas. See hõlmab keeli nagu ungari, soome, eesti, mari ja teisi. Põhiline omadus, mis uurali keelkonna keeltes ühine on, on aglutinatiivsus. See tähendab, et sõna morfoloogilisi elemente ei muudeta selle grammatilise rolli muutumisel lauses.
Näiteks, inglise keeles öelda “I am reading a book”, kuid “I was reading a book” või “I will be reading a book”. Eesti keeles öeldakse kõigil nendel juhtudel “Ma loen raamatut”, kuid lause alguses on erinevad asesõnad: “Ma loen”, “Ma lugesin”, “Ma loen.” Sellest näitest on näha, et eesti keel on aglutinatiivne keel.
Eesti keele eripära
Eesti keele eripära on lai sõnavara ja laused, mis võivad ühes lauses sisaldada mitmeid komponente. Eesti keeles on palju erinevaid käändeid ja pöördelisi ning ühe sõna tähendus võib erineda sõltuvalt sellest, kuidas seda lauses kasutatakse. Seetõttu on lugejal sageli keeruline aru saada eesti keeles kirjutatud tekste.
Kuid eesti keel on ka ilus keel, millel on palju väljendeid ja kujundeid. Näiteks kasutatakse eesti keeles sõna “süda” sageli metafoorina emotsoonide või tunde kirjeldamiseks. Seda võib leida näiteks järgnevates väljendites: “pursed südames”, “süda valutab”, “süda rõõmustab”.
Eesti keele mõju ühiskonnale
Eesti keel on olnud keskne osa Eesti riigi kultuurist ja ajaloost. Eesti keele kasutamine on hädavajalik, et säilitada meie rahvusliku identiteeti. Eesti keele säilitamine on olnud ka poliitiline küsimus, sest ajalooliselt on seda sageli alla surutud.
Eesti keel on hiljuti saanud uue tähenduse ka rahvusvahelisel areenil. 2004. aastal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks, mis tähendas, et eesti keelest sai üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
Kokkuvõte
Et kokku võtta, on Eesti keel uurali keelkonda kuuluv keel, mis jagab teatud omadusi germaani ja slaavi keeltega. Ehkki eesti keel on sageli keeruline ja sellel on mitmeid grammatilisi eripärasid, on see ka ilus ja väljendusrikas keel. Eesti keele säilitamine on poliitiline küsimus ja sellest on saanud oluline osa meie rahvuslikust identiteedist.