Mis ajast pärineb eesti vanim dokument
Eesti ajalugu ulatub sajandite taha, kus on ajaloolisi sündmusi ja dokumente, mis on oluline osa Eesti rahva pärandist. Paljud dokumendid, mis on Eesti vanimad, on kadunud või hävinud aja jooksul või võõrvõimu tõttu. Sellegipoolest on mõned dokumendid, mis on säilinud aastasadu ja mis pakuvad põnevat vaadet minevikule. Käesolevas artiklis räägime Eesti vanimast dokumendist, mis on säilinud tänase päevani.
Kui otsime vastust sellele, mis on Eesti vanim dokument, siis peame ka vaatama, millised dokumendid on üldse säilinud. Kõige varasemad teadaolevad kirjalikud materjalid Eesti alalt pärinevad kiviajast, kuid nende tähendust pole võimalik täielikult mõista. Seega otsime vastust ajaloolistest dokumentidest, mis on säilinud arhiivides ja raamatukogudes.
Eesti vanimaks säilinud dokumendiks loetakse ürikut, mis on dateeritud 1211. aastasse ning mis on tuntud ka kui Saare-Lääne piiskop Alberti kingitus oma võimalikule järeltulijale. See oli kingitus, mida piiskop Albert andis oma võimalikule järeltulijale ehk järgmisele piiskopile, kes võis tulla Lääne-Euroopast Saare-Lääne piiskopkonda juhtima. Ürik on kirjutatud ladina keeles ning selle autoriks on tõenäoliselt olnud mõni piiskopkonna ametnik.
Saare-Lääne piiskopi kingituskohtumine toimus Hermann von Buxhoevedeni lossi kapis. Legendaarse kapi leidja Heinrich Gätke avastas 1897. aastal kapi põhjast vanu dokumente, sealhulgas ka Saare-Lääne piiskopi dokumente. Selles oli mitmeid dokumente, sealhulgas kirju, ürikuid, käsikirju ja muud. Paljud neist dokumentidest on säilinud tänase päevani.
Saare-Lääne piiskopi kingituse sisu on üsna lihtne. Dokumendis kinnitatakse, et piiskop Albert kinkis oma võimalikule järeltulijale kogu oma vara, millel on piiskopkonnas omandiõigus. See hõlmab kahte maakonda – Saaremaad ja Läänemaad, ning kõiki nende küladele, linnadele ja linnustele. Ürikus öeldakse ka, et piiskop Albert hooldab oma vara oma ametiaja lõpuni.
Saare-Lääne piiskopi kingitusdokument on eriti oluline sellepärast, et see annab ülevaate keskaegsest Eestist ja selle poliitilisest olukorrast. Dokumendi sisust järeldub, et Saare-Lääne piiskond oli valmis oma järeltulijale ohvitseri rolli andma, loodanud, et järgmine piiskop suudaks hoida kontinentaalsed väljastpoolt sisepoliitikasse sekkumata.
Selle dokumendi tähtsus seisneb ka selles, et see dokumenteerib Eesti valitsemise varaseimat perioodi, kus Eesti oli küll veel välisvõimude võimu all, kuid valmistati ette Eesti iseseisvuse taastamist, kuigi kulus veel umbes kaheksa sajandit enne Eesti riikliku iseseisvuse realiseerumist.
Kokkuvõttes on Saare-Lääne piiskopi kingitusdokument oluline tükk Eesti ajaloost, mis annab meile ülevaate keskaegsest Eestist ja annab aimu juba kaua enne Eesti iseseisvuse taastamist toimunud sündmustest. See dokumend omab suurt ajaloolist väärtust ja on ilmselt üks olulisemaid säilinud dokumendid Eesti ajaloos.
Kuna Eesti ajalugu on väga mitmekesine ja rikas, on see vaid üks väike osa Eesti rahva ajaloost, kuid see oluline tükk on võimaldanud meil paremaid teadmisi meie mineviku kohta. On olemas veel palju teisi allikaid ja dokumente, mis on samuti olulised Eesti ajaloo uurimisel ja huviliste jaoks pakkuda väärtuslikku teavet minevikuaegadest. Seega, kui olete huvitatud Eesti ajaloost ja soovite rohkem teada saada meie mineviku sündmustest, uurige neid allikaid ja uurimistunde, et saada täielikum ülevaade Eesti ajaloost.