“Mida tähendab võs leping” – Kõik, mida soovite teada!
Võs leping, mis tähendab tootmismaa rendilepingut, on midagi, mida paljud ettevõtted otsivad oma majandustegevuseks. See annab neile võimaluse rentida maad, luua oma äri sellel, aga siiski hoida maapinda käesoleva lepingu kestuse jooksul maaharijale. Kuid võsalepingu protsess ei ole nii lihtne, kuid sellest lähemalt allpool.
Mis on võsaleping?
Võs leping on maareformi seaduse sätestatud tootmismaa rendileping. Sellele lepingule allkirjastavad nii maaomanik kui ka rentnik. Lepingu peamine eesmärk on võimaldada rentnikul kasutada renditud maad, et teostada oma majandustegevust. Rentnik on kohustatud hooldama ja säilitama renditud maad, tagama selle võimalikult pikaks ajaks heas korras ning tagama selle säilimise. Lepingu kestus on tavaliselt kuni 30 aastat.
Kuidas taotleda võsalepingut?
Võsalepingu taotlemiseks tuleb kõigepealt pöörduda vastava maaomaniku poole ja tuleb kokku leppida tingimustes. Pärast tingimuste kokkuleppimist on järgmise sammu kaasaegsest e-maailmasttoimuvad taotlused digitaalsete küsimustikele. Seejärel tuleb esitada maa-ametile või kohalikule omavalitsusele, mille territooriumil renditud maa asub, ametlik taotlus. Taotlusel peaks olema selgelt välja toodud renditava maa suurus, sihtpärane kasutus, renditasu jne.
Millised on üürileandja vastutused?
Maaomaniku kohustus rentniku ees on tagada rentnikule lubatud maakasutus, kohustuda säilitama renditud maa seisukorda ning olema kättesaadav juhuks, kui tekkib vajadus maadeväliste kulutuste kontrollimiseks.
Millised on rentniku vastutused?
Rentniku peamine kohustus on hoolitseda renditud maa säilitamise eest ning tagada selle korrashoid ja heas seisukorras hooldamine, et maatükk oleks valmis kasutamiseks. Samuti on viimase ülesandeks tagada, et kasutatav maakasutus oleks selgesõnaliselt seadusega lubatud, seda ei rikuta ning säilitada rendileandja (maaomaniku) õigused. Kolmanda reegli kohaselt ei ole rendilepingut võimalik üle anda, kui ei ole olemas maaomaniku poolt antud nõusolekut.
Milline on renditasu?
Renditasu peab olema üks olulisemaid asju, mida kaaluda rendilepingu sõlmimisel. Võsalepingu korral maksab rentnik renditasu kaks korda aastas ja kõrvalkulud katta ise, kui kokkulepitud tööd ei täideta ulatuslikult. Renditasule mõjutavad kõige enam selle asukoht ja hinnaklass, mida tavaliselt arutatakse maaomanikuga.
Kuidas mõjuvad muudatused seadustes võsalepingule?
Seaduste muutmisel võib mõjutada ka rendilepingu olemust. Kõik rendilepingud peavad vastama kehtivatele seadustele, seega võivad seadustes muudatused mõjutada lepingu kehtivust ja toimimist. Rendilepingu muudatused võivad sõltuvalt seadusemuudatusest ka tähendada rendihinna muutust.
Järeldus
Võs leping on hea võimalus ettevõtetele, kes soovivad alustada oma majandustegevust, kuid ei soovi kõik maaharimise kulud ise kanda. Siiski on lepinguks registreerumine ja kõigi sellele seatud nõuete täitmine oluline, et tagada renditud maa kvaliteetne hooldus. Niisiis, rääkige oma advokaadiga ja uurige lähemalt, kas see on õige valik teile ja teie ettevõttele.