Mis on võs leping: Kõik, mida peate teadma
Võs leping on üsna tavaline termin Eestis, kuid paljud ei tea täpselt, mida see tähendab. Kui te otsite maatüki müümist või ostate metsakinnistut, siis tuleb teil kindlasti teha võs leping. See artikkel uurib võs lepingut põhjalikult, alates selle määratlusest, kuni selle omaduste ja sõnastuste muutustega.
Mis on võs leping?
Võs leping on õigusakt, mis reguleerib metsamaa võsastumist ja metsa uuendamist. See on valitsuse poolt kehtestatud õigusakt, mis reguleerib metsamaa kasutamist ja müümist. Võs leping on seaduse kohustus maa omanikele, mis võimaldab neil oma maa kaitsta ja hooldada. Võs lepinguga saab omanik kehtestada kohustused või nõuded uue metsa kasvatamise ja hooldamise kohta, samuti eraldada kohustusi teistele maaomanikele.
Võs lepingu omadused
Lepingu sõlmimisel peavad pooled kokku leppima, kuidas metsamaad hooldada, samuti selles, kuidas metsamaad tulevikus müüa. Vaatamata protsessi lihtsusele on võs lepingul mitmeid omadusi, mis muudavad selle keeruliseks.
Võs lepingute muudatused
Kui Eesti valitsus tunnistas 1994. aastal Eesti Vabariigi iseseisvust, esitati uusi õigusakte metsanduse kohta. See andis maaomanikele suuremad võimalused majandamiseks ning kasvatatud taimestiku müügiks. Selle muutuse tulemusena ei pea omanikud enam hooldustööd ise läbi viima, kuid peavad siiski võs lepingut järgima.
Sellele järgnes 2002. aasta seadus, mis reguleerib paremini metsakasvatust ja hooldustöid.
Kokkuvõte
Võs leping on reguleerivate õigusaktide kohustus maatüki omanikult. See on seadus, mis reguleerib metsamaa kasutamist ja müümist ning aitab kaitsta looduskeskkonda. Võs lepingu sõlmimine ei ole raketiteadus ning teie kohaliku metsandushalduse või õigusnõuandjaga koostöö tegemine võib olla hädavajalik võttes arvestuse keerukuse ja muudatustega. Kuigi võs leping võib kõlada keeruka seadusena, on sellele lihtsad üldised nõuded, et maad kasvatada ja kaitsta, tulevikus müüa ning need on sõnastatud rahvarahvusena, et arendada metsandust Eestis.