Mida teha kui laps oksendab
Oksendamine on üks laste tavalisi haigusnähte. See võib olla tingitud mitmest põhjusest, näiteks viirusinfektsioon, seedehäired või allergiline reaktsioon. Oksendamine võib olla ebameeldiv nii lapsele kui ka lapsevanemale. Seega on oluline teada, mida teha, kui teie laps oksendab. Selles artiklis keskendume oksendamisega seotud teguritele, sümptomitele ja ravimeetoditele.
Oksendamise põhjused
Oksendamine võib olla tingitud mitmest põhjusest. Näiteks võib see olla tingitud viirusinfektsioonist, mida nimetatakse gastroenteriidiks. See nakkus võib levida kokkupuutel nakatunud inimeste või esemete, näiteks käte või söögiriistade, kaudu. Gastroenteriidiga kaasneb sageli kõhulahtisus ja palavik.
Teine levinud oksendamise põhjus on seedehäire. Seedehäired võivad olla tingitud paljudest teguritest, näiteks rasvase, vürtsika või raskelt seeditava toidu söömisest. Toidumürgitus võib põhjustada ka oksendamist koos kõhulahtisusega.
Allergiline reaktsioon võib samuti põhjustada oksendamist. See võib olla tingitud teatud toiduainete, näiteks piimatoodete, nisu, munade või pähklite tarbimisest. Peale oksendamise võib allergiline reaktsioon põhjustada ka nahalöövet, hingamisteede probleeme ja turset.
Oksendamise sümptomid
Oksendamise sümptomid võivad erineda. Mõned lapsed võivad tunda end enne oksendamist nõrgana või häirituna. Oksendamine võib olla raske, kuid mõnikord kaasneb kerge iiveldus. Oksendamise ajal võivad lapsed tunda kõhuvalu või peavalu. Palavik ja kiire südametegevus on samuti võimalikud sümptomid.
Kui teie laps oksendab, on oluline jälgida ka muid sümptomeid. Näiteks kui oksendamine on tingitud seedehäirest, võib kaasneda kõhulahtisus. Kui tegemist on allergilise reaktsiooniga, võib tekkida nahalööve või hingamisraskused. Kui sellised sümptomid intensiivistuvad, tuleb kohe pöörduda arsti poole.
Ravimeetodid
Mida teha, kui laps oksendab? Esimene samm on tagada, et laps oleks piisavalt vedelikke tarbinud. Pidev oksendamine võib vedeliku kadu põhjustada, mistõttu on oluline, et laps joob palju vett, mahla või puljongit.
Lapsed peaksid samuti sööma kergeid toite, näiteks krõpse või näkse. Rasvane või raskelt seeditav toit tuleks vältida. Soovitatav on väikesi sööke sageli tarbida, et keha saaks rohkem energiat.
Kui oksendamine on tingitud allergilisest reaktsioonist, on oluline kindlaks teha reaktsiooni põhjus. Kui tegemist on toiduallergiaga, tuleks lapse toidusedelit korrigeerida nii, et allergeenid ei oleks toidus olemas. Kui reaktsioon on tingitud keskkonnaprobleemidest, nagu õietolm või lemmikloomakarvad, võib arst määrata antihistamiine või astmaravimeid.
Kui oksendamine ei möödu ja tekib muud haigusseisundid, nagu palavik või tugev kõhuvalu, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole. Arst võib välja kirjutada ravimeid või soovitada muud vajalikku meditsiinilist abi.
Kokkuvõte
Ülaltoodud juhised võivad aidata leevendada lapsi, kui nad oksendavad. Kui oksendamine on tingitud gastroenteriidist, seedehäirest või allergilisest reaktsioonist, on oluline jälgida lapse sümptomeid ja tagada, et ta tarbib piisavalt vedelikke. Kergeid, raskelt seeditavaid toite tuleks süüa sageli. Kui seisund halveneb, on oluline pöörduda arsti poole.
Oksendamine võib olla ebamugav nii lapsele kui ka lapsevanemale, kuid õige juhendi järgimine võib aidata leevendada oksendamise sümptomeid ja aidata lapsel kiiremini paraneda.