Kuidas tekkis Niagara juga?
Niagara juga on üks maailma kõige tuntumaid ja külastatavaid looduslikke vaatamisväärsusi. See järvist väljavoolav juga meelitab iga aasta miljoneid turiste kogu maailmast. Kõige enam teatakse seda Kanada ja Ameerika piiril asuvat juga kui võimsat veesurma, kuid põnev on uurida ka selle juga tekkimise lugu. Selles artiklis uurimegi Niagarast saanud lummava loodusmaastiku tekkelugu.
Geoloogilise ajaloo taust
Niagara juga tehniliselt ei ole üks vaid kogu 51-kilomeetrine juga, mis kulgeb Niagara jõest Erie järve suunas. Kuna meie peamine uurimisobjekt on Niagara juga ise, siis vaatleme tema loomist eraldi.
Niagara juga tekkimise lugu ulatub tagasi kivisesse ajastusse mil ürgteedel rändasid lõvilikud dinosaurused ja maismaal valitsesid erinevad kliima- ja keskkonnatingimused. Niagara juga allub juba üle 12 000 aasta loodusseadustele, et luua enda tänane imepärane kuju.
Viimase jääaja järelmõjud
Praegune Niagara juga voolab seitsme hobujõu kiirusel tänu selle väljanägemise loomiseks toimunud geoloogilistele ja ilmastikutingimustele. Viimane jääaeg lõppes umbes 11 000 aastat tagasi ja selle järelmõjuna hakkas mere tase tõusma. Kuna kliima soojenes, lumesulamisvesi ja sajused ilmad kasvasid, tekkisid suured jõged ja järved, mis täitsid tasandikud.
Kanada kiltkivi kaibeldamine
Niagara juga parempoolsel küljel on Kanada kiltkivist kallas, mis ulatub nii kaugel kui Erie järve keskosani. See kiltkivikalda kõrgus oli kasulik kaevandamiseks, sest ta andis piirkonnas elavatele elanikele ehitus- ja struktuurilisi materjale. 19. sajandi alguses alustasid lähedal asuvad linnad kaibeldamisega, et kasutada kiltkivikalda ehitamiseks ja struktuuri jaoks. Kaevandatud kiltkividega täideti mulda, ehitati sillutisi ja katuseid, mis hiljem osutusid katastroofiliseks Niagara juga liivakivile.
Jõevoolu juhtimine tammi abil
Kuna Niagara juga hävitas kaubitsejate seadmed, otsustasid kaubanduse eest vastutavad siisased inimesed ehitada tammi olukorra leevendamiseks. Tammi ehitamine eraldas Niagara juga lähedal asuvad järved Gore ja Heron, võttes lihtsalt üles vee ja juhtides selle kanalite kaudu energia kasutamiseks.
Kuidas on Niagara juga muutunud tänaseks?
Niagara juga tekkeprotsess jätkub tänaseni, tuletades meelde loodusjõudude ja geoloogiliste muutuste seda lummavat lugu. Loodusfaktorite mõju muutunud, andes pärimuslike ja ajalootundjatele villa ja telgesid lõpututele kirjeldustele. Tänapäeval toimuvad järelturu muutused ja kanalite ehitamine on aga andnud Niagara jõele uue elu ja ilme, jättes oma loodusele truuks ka tulevikuks.
Kokkuvõte
Niagara juga ümbritsevad lummav ilu ja seda uurides avanevad keerulised geoloogilised ajalood. Juga on ilusate maastike külastamine, kuid samuti ka kosutav ajurakkudele, mida iseloomustab selle intensiivsus ja muutumisvõimalus. Geoloogiliselt põnevaga, mis elab oma rütmis edasi mõõduka energiakulu ja enda asemel, huvilise püüdlus, et mõista meie looduslikku maailma.