Kes oli Eesti Vabariigi esimene president: ametisse pühitsetud isik
Eesti on väike riik, mille ajalugu on olnud rikkalik arvukate rahvaste ja kultuuride pagasil. Venemaa võimu all elades suutsid eestlased integreeruda ja ellu jääda, säilitades samal ajal oma keele, rahvuskultuuri ja identiteedi. 1918. aastal kinnitati Eesti Vabariigi kuulutus, millega tehti ajalugu: Eestist sai esimene endine Venemaa provints, mis kuulutas välja sõltumatuse.
Esimene president, kes alustas Eesti Vabariigi posti, oli Kindral Johan Laidoner. Isik, kel oli suur osa Eesti sõltumatuse võitmises. Selles artiklis saate rohkem teada, kes oli Johan Laidoner ja missugune oli tema roll Eesti ajaloos.
Varane elu ja karjäär
Johan Laidoner sündis 1915. aastal joonis (Võru), mis kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Laidoneri perekond oli jõukas ja tema isa oli kohalik ametnik. Tulevane kindral Laidoner õppis katoliku kirikus kohalikus koolis ja alustas hiljem õpinguid Peterburi sõjaväeakadeemias. Ohvitserikooli lõpetanud Laidoner määrati tsaariarmee juhtivale positsioonile ning osales ka Esimeses maailmasõjas.
Pärast riigipööret 1917. aastal kutsuti tulevane kindral tagasi kodumaale, kus ta liitus oma rahvuskaaslaste Eesti rahvaväega. Tema tarkus ja sõjaline oskus avaldasid muljet teeniva valitsuse juhtidele, kes määrasid ta Eesti iseseisvumisvõitluse juhi sõjaväeliseks juhiks. Laidoner juhtis armeed Eestimaa vabadussõjas, kus ta tõestas oma sõjalist võimekust ja kõrget intelligentsi.
Presidendiks kandideerimine ja valimised
1920. aastal sai Laidonerist Eesti sõjavägede ülemjuhataja ja ta oli seotud tihedalt riigi militariseerimisega. Ta nägi, et riigis oli ka poliitiline segadus: sõltumatuse väljakuulutamine ei olnud toonud kaasa stabiliseerumist, nagu paljud olid lootnud. Koos oma poliitiliste toetajatega otsustas Taavi Luts, Paul Johanson ja August Rei, et riigil peab olema pealik, kes on vaba erakondlikest sidemetest ja kes võib täita riigipea ametit väärikalt. Laidoner ise oli huvitatud kandidaadiks seadmiseks.
Valimistel 1923. aastal võitis Laidoner võitlus presidendikohale. Teda toetasid nii parempoolsed erakonnad kui ka vasakpoolsed. Kindral Laidonerist sai Eesti Vabariigi esimene president.
Presidendiaeg
Laidoneri presidendiaeg Eestis kestis kaks aastakümmet. Sel ajal tekkis suur majanduslik ebastabiilsus, mis halvendas tugevalt kõigi Eesti elanike eluolu. Samal ajal sundisid Saksamaa ja NSVL-i suured poliitilised muutused Eestit oma välispoliitika muutma ning sõjaähvardused teistes riikides tekitasid pingeid kodumaal.
Kuid Laidoner suutis hoida oma kohustusi, hoolitses riigi julgeoleku ja sõjalise ettevalmistuse eest ning aidates riigil võita Vene Kaardivägi War. Laidoneri eesmärgiks oli tagada Eesti kaitsevõime, ühiskonna kohanemine vabaduselhuistes ja väiksemate vastuolude ning rahvusvahelist rahu säilitamine.
Kindral Laidoner arreteerimine 1940. aastal
Kuid Laidoneri kariähikud ei lõppenud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamisega NSV Liidule 1940. aastal. Saksamaa okupatsiooni ajal pagendati Laidoner koos oma perega Saksamaale kruvihitser Saarbrückenis ja Stuttgardis. Pärast sõja lõppu arreteerisid Laidoneri britid ja nad andsid ta üle Nõukogude Liidule. Eesti Vabariigi esimene president suri vangistuses 1953. aastal.
Järeldus
Eesti Vabariigi esimene president Johan Laidoner oli mees, kes mängis olulist rolli Eesti sõltumatuse võitluses. Tema sõjalised oskused ja intelligentsus tegid temast ideaalse kandidaadi presidendi ametikohale. Laidoneri juhtimisel oli Eesti valmis võitlema oma riigi iseseisvuse nimel, isegi kui selleks tuli võidelda teiste riikidega. Kuigi tema karjäär lõppes tragöödiaga, ei saa kahtlustada tema panust Eesti ajalukku ja võitlusse vabaduse eest.