Nullkulu

Nullkulu

kes oli eesti esimene president?

Kes oli Eesti esimene president?

Eesti Vabariik sai 24. veebruaril 1918. aastal iseseisvaks riigiks. Sel ajal loodi ka esimene demokraatlik valitsus ning tänaseks oleme näinud juba palju erinevaid presidente ning riigipeade valimise viise. Aga kes oli Eesti esimene president ning kuidas ta ametisse valiti?

Esimene Eesti Vabariigi president oli Johan Laidoner

Pärast iseseisvuse deklaratsiooni esitamist Eesti rahva poolt algas kiiresti valmisoleku periood. Valmisoleku ajal moodustati Eesti Vabariigi esimene valitsus ja antud hetkel olid detsentraliseeritud võimud kogu riigis. Pärast ülestõusmist ja Vabadussõda organiseeriti Nõukogude Venemaa lagunemise järel erakorralised parlamendivalimised, millest võtsid osa mitmed erinevad parteid. Kõik parteid taotlesid võimu ning Eesti töökate inimeste poolt armastatud ja austatud kindral Johan Laidoner valiti esimeseks Eesti Vabariigi presidendiks mail 1920. aastal.

Laidoneri valimine ja presidentuur

Oma elus oli Johan Laidoner olnud edukas ja kaugeltulenev sõjaväelane, mis tegi ta ideaalseks valikuks esimeseks Eesti Vabariigi presidendiks. Laidoneri ajal loodi ka uus põhiseadus ning defineeriti riigipea võimupiirid.

Presidendivalimised toimusid Riigikogu valimiste järel ning presidendivalimistel kogus Laidoner kinnituse Riigikogus. Ta oli lojaalne Eesti Vabariigile ning sel ajal oli ta kaitsevägede komandör ning juhtis ka Vabadussõda. Johan Laidoner andis Eesti Vabariigi presidendina oma parima riigi hüvanguks ning aitab Eestil üles ehitada väga keerulistel aegadel ning teha ajaloolisi otsuseid.

Laidoneri ajalugu

Johan Laidoneri elulugu on väga huvitav. Ta sündis veebruaril 1884 Peterburis Eesti soost perekonnas ning seejärel käis koolis Tallinnas. Pärast seda asus ta õppima Petrogradi sõjaväeakadeemiasse ja hiljem astus Peterburi sõjakooli. Pärast lõpetamist töötas Laidoner erinevates sõjaväepositsioonides. Järgnend rahutust hootas ta võidelda ja koos eestlastega rääkis ta kõva häälega iseseisvuse eest. Ta kõrvutas Venemaa olukorda Eesti olukorraga ning teatas, et hiljemalt 20 aasta pärast läheme meie Venemaast lahti eraldiseisva enda riigina. Kurb aga tõele vastav, et rahu ajal lihtsaid lootusi kella 12-sse polegi. Laidoner jäi koos paljude teiste eestlastega Venemaa kodusõtta ning hakkas esimese maailmasõja ajal võitlema Saksamaaga.

Lõpuks sai ta end Venemaalt koju kätte ning sel ajal hakkas eesti iseseisvumisliikumine juba jõudu koguma. Sel ajal otsustas Laidoner, et ka mina pean Eesti iseseisvuse toetajate hulka kuuluma, ning nii hakkas ta korraldama Eesti kaitseväelaste treeninguid. Sõda algas pea kohe ning järgnevatel aastatel räägiti palju sellest, et Eesti on ohtu sattumas. Siis läkski lahti Vabadussõda ning koos oma meestega juhtis ta Eesti vägesid nii edukalt, et vastased allusid Eesti tingimustele.

Johan Laidoner pärast presidenditööd

Laidonerist sai riigivanemina rahva hulgas armastatud liider, kuid tema poliitiline karjäär katkestati teise maailmasõja ajal, kui ta pageles riigist. Tal õnnestus jääda ellu ning ta naasis Eestisse 1953. aastal. Ta elas väga tagasihoidlikus majas ning viimased aastad napises olukorras, aga tema juures oli tema noorem poeg Andus, kes tema eest hoolt kandis. Kui ta 1953. aastal pagendamisest Eestisse tuli, käis ta esimesena vaatamas Süvahavva, oma vana talukohta, ning tuli tagasi rõõmsa näoga ja kärmed rääkima, et Süvahavva roosid õitsevad ja koduõu on heas korras.

Johan Laidoner suri 1953. aastal ning alles 1990. aastate alguses suudeti tuvastada tema matmispaik Tallinna Metsakalmistul. Laidoneri sõjateenistuse ajaloo ja poliitiliste otsuste tahu vaadeldakse ka täna ning on mälestusväärne fakt, et ta valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.