Kes Elavad Soos – Salapärased Sookesed
Soos elavad isendid on üks salapärane rühm, kes paljudele inimestele huvi pakub. Neil, kes armastavad loodust ja eriti looduslikes kooslustes elavaid olendeid jälgida, on sood alati põnevaks uurimisalaks olnud. Kohapeal käimine aga nõuab näiteks piisavate teadmiste olemasolu, et mitte loodusesse liialt häireid tekitada või hoopis endale ohtu tõmmata. Seega on heaks alternatiiviks lugeda artiklit ning siis alles soos avastusi tegema minna.
Kõigepealt tuleks siiski mõelda, miks on sood niivõrd erilised elukeskkonnad. Fakt on see, et sood on hulga niiskemad kui enamik teisi kooslusi. Seda tingib madalal asetsev veetase, mis võib olla nii allikavete tõttu stabiilne kui ka suuremate vihmade ajal kiirelt täituda. Niiskus on aga ideaalne kasvulava mõnele taimeliigile, kes soodes hulgaliselt esindatud on. Ühtlasi on soodes vähem loomaliike kui tavakooslustes. Mõningad liigid on siiski kohanenud eluga soos, mõned on aga oma asualalt hõivanud just sood.
Soost loomaliigid
Soost üks esimesi loomaliike, kes meile meenub, on siil. Siil on hea näide liigist, kes on elupaigast sõltuv ning kes on hästi kohanenud eluga nii linnades kui ka soodes. Siilk leidub asustatud piirkondades kõikjal üle maailma ning on kohandunud hästi erinevate keskkondadega. Lisaks siilile võime soodes kohata veel mõningaid loomi, näiteks jäneseid või isegi rebaneid. Kõige huvitavamad aga on soost leitud putukad ja kahepaiksed.
Soost leidub mitmeid liblikaid, keda mujal Eestis ei näe. Näiteks haruldane põlisrahva suletäpik (Nyctemera coleta). See liblikas on Eestis võrdlemisi haruldane liik ning elutseb peamiselt just soodes ja rabades. Samuti võib kohata mitmeid teisi liblikaid soodes, kes on kohastunud eluga just sellises kohas. Kõigi liblikate liikide puhul kehtib reegel, et nende vormid ja värvid on kohastatud konkreetseks elukeskkonnaks. Seetõttu on soost leitud liigid alati silmapaistvalt kenad ning eriliselt kaunid.
Ilmselt on paljudele soost leitud kahepaiksed väiksed ja tundmatud. Tegelikult pole aga midagi imestada, sest soost leidub tõesti üksjagu haruldasi kahepaikseid. Mitmed nendest onpoolveelised ehkneid otseselt seotud veega. Näiteks väikevesilik, keda võib leidapeamiselt just rabasoojades allikates. Väikevesilik on üsna varjatud elustiiliga ehk teda on raske märgata. Samuti võib soost leida kärnkonna, kes oma suuruse tõttu pigem kuival elaks, kuid vee lähedus pakub talle varju ja eluks vajalikku niiskust.
Soost taimeliigid
Soode taimestik on arenguaegadega kujunenud just selliseks, nagu ta praegu paistab. Seda on teinud aga aastasadade jooksul inimesed. Iseseisvalt sood tekivad juhuslikult vähe. Inimtegevuse mõju on aga sood märkimisväärselt muutnud, nii negatiivselt kui ka positiivselt. Palgi- ja turbaajastul sai soodest irviku kohaks, mida tuli kiiresti tühjendada, et tootmine jätkuda saaks. Peamiselt saadi soost lihtsalt küttematerjali. Tänapäeval on aga soode tähtsus inimeste jaoks rõhutatud. Võib väita, et sood on maapealse elu jaoks üliolulised.
Taimestik on soode juures tõesti erakordne. Näiteks võib soost leida sõnajalgu, keda mujal Eestis ei kohta. Üks silmapaistvamaid liike on laukas sõnajalg. See taim on tõeline eksootika, mille lillevarsi paljud meist vaid internetist näinud on. Laukas sõnajalg ei ole diopsiideni pere liige nagu teised meie ala sõnajalad, vaid teda võiks kõige paremini võrrelda abeelasse. Kohapeal olles näeb ta tõesti välja nagu võimsad õied tõrges varres. Tema leevikesed on valge-rohelised, asuvad kooldumas ja avanevad vähehaaval koos olemasoleva paarilehise puhastumisega. Laukassõnajalg on Eestis väga haruldane.
Järeldus
Kokkuvõttes võib öelda, et sooks nimetatav kooslus on looduses tõesti eriline koht. Kaasaegse kliima mudel aastaks 2050 ennustab olulisi muutusi soode elusspektris. Ilmselt kaoks üle kahe kolmandiku tänastest sookoha putukeseliikidest ning sama juhtuks kahe kolmandiku sammalu- ja sooteoloogiliste liikidega. Muutuksid ka oluliselt soode taimestik ja muu elustik kui selline. Igal juhul on tegemist looduse erilise imega, mida on väärt uurida ja säilitada.
Kui aga veel pole soos käinud, siis olen kindel, et nüüd soovite sinna minna. Soos on tõesti salapära ja saladuslikkust, mida peab ise nägema ja tunnetama. Soo esmapilgul igav ja jäme pind muutub avastamisel aga uueks värviliseks ja selgelt mõtestatud elukeskkonnaks, kus igal liigil on oma koht ja ülesanne. Liikide leidmine nõuab küll põhjalikke loodusharidusalaseid teadmisi, kuid soojalt soovitame üritada avastada seda kooslust ka omal käel.