Mis on pulss?
Pulss on südame löögisagedus. See tähendab, et pulss on jälgitav rütmi, millega süda pumpab verd kehasse. See on oluline tervisliku seisundi näitaja, kuna see võib anda teavet teie südame tervise kohta. Käesolevas artiklis uurime lähemalt, kuidas mõõta pulssi ja millised on selle mõõtmise olulisemad tegurid.
Kuidas mõõta pulssi?
Pulsi mõõtmiseks on mitmeid võimalusi. Kõige levinum meetod on käepideme või kaelaluu all asuva arteri käsitsi tundmine. Kui süda lööb, läheb arteri seina pinnale tekkinud lainetus edasi ja annabki mõõdetava pulsi. See meetod on lihtne ja kiire ning ei vaja erivarustust.
Teine võimalus on kasutada elektroonilist seadet, mida nimetatakse pulsilugejaks. See seade kinnitatakse randmele ning suudab täpselt ja kiiresti mõõta pulssi. Mõned pulsilugejad kasutavad ka tänapäeval nutitelefoni rakendusi, mis võimaldavad pulsi mõõtmist ilma erivarustuseta.
Kuidas toimub pulsi mõõtmine?
Pulsi mõõtmiseks peab inimene olema lõdvestunud ja rahulik. Istuge mugavalt toolil või voodil ning laske oma käsi puhata keha tasandil. Seejärel asetage kaks sõrme (tavaliselt nimetissõrm ja keskmise sõrm) vastu kaela või käe radiaalset arterit.
Mõne aja pärast hakkate tundma, et teie sõrmed all tõusevad ja langevad vastavalt südamelöökidele. Lugege need löögid 15 sekundi jooksul ning korrutage number neljaga – see annab teile löögisageduse minutis. Näiteks kui tundsite 15 sekundi jooksul 10 lööki, siis on pulss 40 x 10 = 100 lööki minutis.
Olulisemad tegurid, mis mõjutavad pulsi mõõtmist
Pulss muutub pidevalt vastavalt erinevatele teguritele. Mõned olulisemad tegurid, mis võivad pulssi mõjutada, on järgmised:
– Füüsiline tegevus: Füüsiline koormus suurendab südame löögisagedust, et pumbata rohkem verd kehasse. Seega on sportimine suurepärane viis südame tervise parandamiseks.
– Stress: Kui olete stressis või pinges, võib pulsisagedus tõusta. Seega on rahustavate harjutuste (näiteks meditatsioon, jooga jms) tegemine stressi leevendamiseks kasulik.
– Ravimite kasutamine: Mõned ravimid (näiteks beetablokaatorid) võivad aeglustada südamelööke. Seega tuleks enne pulsi mõõtmist arsti või apteekriga nõu pidada.
– Vanus: Vanuse kasvades aeglustub südame löögisagedus. See on loomulik protsess, mis tuleneb südame lihaste vananemisest.
– Kaal: Rasvumine võib suurendada südame löögisagedust, kuna süda peab rohkem verd pumpama.
Kokkuvõte
Pulss ehk südame löögisagedus on oluline tervisliku seisundi näitaja. Selle mõõtmiseks on palju erinevaid meetodeid, kuid kõige levinum on käe- või kaelaarteri käsitsemine või elektrooniliste seadmete kasutamine. Olulisteks teguriteks, mis võivad pulssi mõjutada, on füüsiline tegevus, stress, vanus, kaal jne. Kui soovite hoida oma südant tervena, soovitame jälgida oma pulssi regulaarselt ning pidada nõu spetsialistiga, kui tekib küsimusi või muresid.