Mis on kõvaketas
Kõvaketas on andmekandja, mida kasutatakse kaasaegsetes arvutites, mille eesmärk on andmete pikaajaline säilitamine. Kõvakettad on juba aastakümneid olnud arvutite juhtiv andmekandja ning on seejuures pidevalt arenev tehnoloogia, mida kasutatakse erinevates seadmetes, nagu välised kõvakettad, sülearvutid, lauaarvutid, serverid ja palju muud.
Kogu selle tehnoloogia taga peitub rohkesti keerukaid protsesse ja mehhanisme, mis selle töö taga seisavad. Selles artiklis anname me põhjaliku ülevaate kõvaketastest, nende tööpõhimõtetest, ajaloost ning palju muust, mis aitab teadmisi täiendada.
H1 – Mis on kõvaketas?
Kõvaketas on elektrooniline seade, mis võimaldab andmete salvestamist digitaalsel kujul. Kõvaketas kasutab magnetilise kettaga süsteemi andmete säilitamiseks, mis võimaldab failide kiiret lugemist ja kirjutamist.
H2 – Kui vanad on kõvakettad?
Kõvaketaste ajalugu ulatub tagasi aastasse 1956, mil IBM esitles oma esimest kõvaketast RAMAC 350. RAMAC oli umbes 60 tolli pikk, kaalus 1 tonni ning võimaldas kasutajatel salvestada kuni 5MB andmeid.
H2 – Kuidas kõvaketas töötab?
Kõvaketas koosneb rohkematest kergetest kettakestest, mis võimaldavad andmete salvestamist. Andmeid salvestatakse spetsiaalsetele plaatidele, mis asuvad ketta sees. Ketta spindel pöörleb plaatidega kiirusel 5400, 7200 või 10 000 p/min ja magnetpea võimaldab andmeid kirjutada ja lugeda. Andmekaod võivad tekkida ketta seisukorra ja kasutamise tõttu.
H2 – Milline on kõvaketta struktuur?
Kõvaketas koosneb järgmistest osadest:
1) Spindel – see on ovaalse kujuga plaadi keskel ja jätab ketta ringikujuliseks pöörlemiseks.
2) Plaadid – magnetilised ketta kihid, mida võib leida spindli ümber ning mis salvestavad andmeid.
3) Pea – väljaulatuv osa, mis lugeda/väljastada andmeid magnetilisel kettal.
4) Andmesalvesti – see võib olla NAND Flash tüüpi mälu või DRAM mälu.
H2 – Millised on kõvaketta tüübid?
On mitmeid erinevaid kõvaketta tüüpe: standardkõvaketas, väljaspool arvutit ehk väliskõvaketas või kaasaskantav kõvaketas, SSD-kõvaketas, SSHD-kõvaketas ning RAID-kõvaketas.
H2 – Mis on kõvaketta suurus?
Kõvaketta suurus mõõdetakse baidides, kilobaitides, megabaitides, gigabaitides ning terabaitides. Kõvaketaste suurus on aja jooksul pidevalt tõusnud ning 2018. aastal on ka standardkõvaketaste suurus ulatumas 16TB-ni.
H2 – Milline on kõvaketta ühendus?
Kõvaketaste ühendamine arvutiga toimub mitmel erineval viisil, nagu näiteks SATA-ühendus, USB-ühendus ning välise SATA-ühenduse ja Thunderbolt-ühenduse kaudu.
H2 – Mis on kõvaketta kasutusala?
Kõvaketas on andmekandja, mida saab kasutada erinevates seadmetes, nagu näiteks sülearvutites, lauaarvutites, serverites, mängukonsoolides ning salvestavates seadmetes. Kõvakettad sobivad ka paljude erinevate tööstusharude andmesalvestuseks.
H2 – SSD või HDD? Milline valida?
Standardkõvaketaste aeglane töövõime tõttu on kasutanud moodsamaid versioone, like solid state drives (SSD). SSD on kiire kui kõvaketas ning ei sisalda liikuvaid osasid, mis teeb ta vastupidavaks ning kiireks isegi äärmuslikes tingimustes. HDD ning SSD erinevad kasutatava tehnoloogia alusel ning nende valimine sõltub enda vajadustest.
H3 – SSD kõvaketas
SSD ehk Solid State Drive kasutab kiipe, et säilitada andmeid ning seda tehakse kõvakettal asuvate plaatidega võrreldes palju kiiremini. Meie SSD kõvaketas kasutab NAND-tehnoloogiat, mis tähendab, et sisemuses on mitu mälukiipi, mis sisaldavad kõiki faile mitte ühel viimase plaatidel.
H3 – HDD kõvaketas
HDD ehk Hard Disk Drive omab mitmeid magnetilisi plaate, mille vahel on liikuv pea, mis loeb andmeid.
H4 – Kasutajaliidese erinevused
SSD kõvakettad on USB-ühendusega paremad kui HDD-d, sest SSD-l on kiirem lugemis- ja kirjutamisvõime. Samuti kulutavad SSD-d tavaliselt vähem energiat, mis võimaldab pikemat tööelu.
H4 – Hindade erinevused
HDD kõvakettad on sageli odavamad kui SSD kõvakettad, kuid SSD tulemuslikkus on palju parem, mis teeb ta hea valiku kiire ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks.
H2 – Kõvaketaste hooldus
Kõvaketaste hooldus, hea töökorras hoidmine, võib aidata pikendada kõvaketta kasulikku eluiga. Kõvaketta hooldus hõlmab selle käsitlemist erilise ettevaatuse ja korrektsusega, samuti selle tööaja kontrolli.
H2 – Millised on kõvaketta ohud?
Kõvakettal on mitmeid võimalikke ohte või probleeme, mis võivad kahjustada ketta seadet või andmeid. Üks võimalik oht on ebapiisav jahutus, mille puhul peaksite paigaldama täiendava ventilaatori. Teine ohuallikas on vigastatud kettapinda, mis võib muuta lugemis- ja kirjutamisprotsessi keeruliseks või võimatuks.
H1 – Kokkuvõte
Kõvaketta tehnoloogia areneb pidevalt ning SSD võimaldab kiireimat võimalikku töövõimet ja kvaliteeti võrreldes standardsete kõvaketastega. Kõvaketas jääb aga igapäevase arvutikasutamise jaoks põhjalikult vajalikuks. Kõvaketta kasutamisel ja hooldamisel on oluline mõelda andmete kaitsele ning selle tööea pikendamisele. Loodame, et selle artikliga anname teile ülevaate kõigest, mis on kõvaketastega seotud.