Nullkulu

Nullkulu

mida tehakse rukist?

Mida tehakse rukist?

Rukki kasvatamine on Eestis olnud populaarne juba ammustest aegadest. Tegelikult võib öelda, et rukkikasvatus on olnud Eesti põllumajanduse alustaladeks. Ehkki rukkikasvatamise tähtsus on ajal järjest vähenenud, ei tähenda see, et see ei oleks oluline tänapäeval. Rukis on siiani üks kõige keskkonnasõbralikumaid viljaliike, ja selle kasvatamine annab hea tooraine saamiseks mitmele järgnevatele tööstussektoritele, sealhulgas pagaritööstusele, õlle- ja piiritusetööstusele. Selles artiklis selgitame lähedalt mida tehakse rukist, alates taime kasvatamisest kuni jahu ja muude toodete valmistamiseni.

Rukkikasvatus ja põllumajandus

Selleks et rukki kasvatada, peab eelnevalt ette valmistama põllumaa. Rukki jaoks sobib kõige paremini niiske muld. Kasvatamise ajal tuleb rukki regulaarselt kasta, kuna tegemist on niiskuslembese taimega.

Rukki kasvuaeg kestab umbes 150 päeva. Seejärel korjatakse rukis ja viiakse viljakuivatitesse. Kui rukis on kuivatatud, koristatakse see ja transporditakse edasi teraviljahoidlatesse.

Pärast rukki korjamist võib põllumaad multšida, et valmistada ette järgmiseks aastaks. Multšimine aitab hoida mulda niiskena ja rikastab seda mikroobidega, mis aitavad toitaineid taimele üle kanda.

Rukkilisi kasutatakse ka põllumajanduses rohumaade väetamiseks. Rukkilille väetise kasutamine aitab kaasa taimekasvu vähendamisele, kuna see vähendab umbrohtubade kasvu.

Rukkijahu

Rukkijahu on üks levinumaid teraviljajahu liike ning seda kasutatakse kogu maailmas. Jahu saamiseks peaks rukis olema kasvatatud orgaaniliselt. Rukkijahu saamise protsess hõlmab teravilja purustamist ja sõela abil eraldamist. Sõelamine eemaldab teravilja kooki ja siidri, millele järgneb jahu pressimine.

Rukkijahu on üks vähem allergeensetest nisujahudest, mistõttu on see sageli valitud jahutüüpiks ka inimeste poolt, kellel on nisu talumatus. Rukkijahus on samuti palju kiudaineid, mis muudavad selle väga toitainerikkaks. Rukkijahu kasutatakse laialdaselt erinevate pagaritoodete valmistamiseks, sealhulgas rukkileiva ja -küpsetiste valmistamiseks.

Õlletootmine

Rukis on traditsiooniline õllepruulimise koostisosa. Tegemist on enamus õlle tootjate jaoks asendamatu koostisosaga ning seda kasutatakse koos odrajahuga. Rukis annab õllele iseloomuliku maitse ning ka mõnusa mõruduse.

Õlle pruulimiseks kasutatakse rukki, kuna tema proteiini väärtus sobib hästi õlletootmiseks ning selle maitse on kergesti äratuntav. Nii leiabki rukist laialdast kasutust mitmete õlletootjate poolt.

Piirituse tootmine

Rukis on alati olnud oluline tooraine piiritusetööstuses. Rukki alkoholi- ja toidutööstuse kasutamine algas juba ammustest aegadest. Seda kasutatakse tänapäeval ikka veel laialdaselt nii seetõttu, et see annab piiritusele iseloomulikud maitseomadused, kui ka seetõttu, et rukkist saab erinevaid tooteid, sealhulgas erinevaid toidu lisaaineid.

Eeldatakse, et rukki on ka tulevikus jätkuvalt oluline tooraine piiritusetööstuses, ning järjest rohkem arenguid rakendatakse rukki töötlemiseks alkoholitoodete loomise protsessis.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et rukki kasvatamisel ja töötlemisel on väga mitmeid kaalukaid põhjusi. Rukis on mitmekülgne teravili, millest valmistub palju erinevaid toiduaineid ning mida kasutatakse ka paljudes tööstusharudes toormaterjalina. Eestis on rukki kasvatamine oluline ning see on üks aluspõhjuseid Eesti põllumajanduse traditsioonilises rakendamises. Rukkikasvatamine aitab kaasa elupaikade taastumisele ning looduslikule mitmekesisusele, andes samal ajal tooraine paljudele teistele tööstussektoritele.