Mida teeb uroloog?
Mõiste “uroloog” viitab arstile, kes käsitleb meeste ja naiste kuse-suguelundkonnaga seotud probleeme. Uroloogilised probleemid võivad olla väga erinevad, alates kuseteede infektsioonidest kuni kusepõie kontrolli kaotamiseni (inkontinents), neeruvaagna põletikeni, eesnäärme- ja munandivähkideni, sugulisel teel levivate haigusteni ja palju muud.
Uroloog on arst, kes keskendub kuseteede ja reproduktiivsüsteemi osade diagnoosimisele, raviplaanide väljatöötamisele ja ravile, millist saab pakkuda vajalik ravijärelkontroll.
Uroloogi visiidi valmistus
Enne uroloogi visiidile minekut on mõistlik valmistuda. Oluline on kõik oma kaebused ja murepunktid põhjalikult läbi mõelda ja kirja panna. Mõned küsimused on tõenäoliselt ka arstil, nagu näiteks patsiendi haiguslugu, tervislikku seisundit puudutavad küsimused, samuti mõned vaidlusküsimused.
Põhjuseks on see, et uroloogi visiit võib tekitada ebakindlust ja mõnevõrra piinlikkustunnet. Tasub teada, et arstidel on hea erialateadmised ja patsiendisõbralikul konsultatsioonil saab ebakindluse kaotada. Enne visiiti tasuks ka selga panna mugavad riided.
Millal peaks uroloogi juurde minema?
Uroloogi juurde peaks pöörduma kui tekib järgmisi kaebusi: valu kõhus, seljas, alaseljas, raskused uriini pidamisega, nõrk uriinivool, vahelduv või verine uriin, talumatu valu ja muud kõhuprobleemid. Sel juhul saab uroloog patsiendi seisundit põhjalikult hinnata, teha diagnoosi ja kavandada raviplaani.
Mis toimub uroloogi visiidil?
Enne uroloogi eksamit võib arst soovitada uriini- või vereanalüüse, ultraheliuuringut või muid kliinilisi eksameid, et aidata diagnoosida probleemi. Uuringu käigus tuleb uroloogil patsiendi haiguslugu üle vaadata, selgitades välja kõik olulised küsimused, nagu allergiad, toitumine, senised haigused, praegune ravimite allaneelamine jne.
Pärast selle läbivaatamist vaatab uroloog tavaliselt patsiendi põit, eesnääret ja suguelundeid ning kontrollib nende seisundit. Eksami käigus võib arst ulatada väliseid või sisemisi uuringuid.
Peale kõike seda arutavad arst ja patsient üheskoos diagnoosi, ravi plaani ja milliseid teste tuleb edasi teha. Arst annab vajalikud juhised ravi kohta, näiteks ravimite kasutamise ja elustiili muudatuste osas, et aidata taastuda.
Mis juhtub ravijärelkontrollis?
Ravi plaani elluviimiseks peab uroloogil olema head teadmised patsiendi seisundist. Ravijärelkontrolle vajab patsient juhul, kui ta põeb eesnäärme-, munandivähki või mõnda muud kaugelearenenud seisundit. Kontrollidel käies saavad arsti abil kontrollida, kas ravi on andnud positiivseid tulemusi, ja kas lähitulevikus on vaja vajalikke teste ja protseduure.
Üldiselt peaks uroloogi külastama kord aastas juba ainuüksi selleks, et kontrollida tervist.
Lõpetuseks
Uroloog on spetsialisti arst, kes tegeleb kuse- ja suguelundkonna probleemidega. Arsti visiili valmistudes tasuks kõik murepunktid põhjalikult kirja panna. Visiidil teatab uroloog patsiendile tema seisundist ja alustab ravi planeerimist. Ravi järelkontroll on oluline, sest see jälgib ravi edukust ja on vajalik järgnevate protseduuride määramisel. Isegi kui ei ole kaebusi, peaks uroloogi külastama vähemalt kord aastas hea tervise tagamiseks.