Kuidas arvestada puhkusepäevi: põhjalik juhend puhkusenõuannete ja sätete kohta Eestis
Puhkus on aeg, mil saab lõõgastuda, taastuda ja uut energiat ammutada. Kõigil Eesti kodanikel on õigus põhikohasest puhkusest vastavalt töösuhtelepingu ja tööseaduse kohaselt. Siiski on puhkusetasud, -päevade arv ja nõuded alates üksikutest töökohtadest, sektoritest ja ametitest.
Selles juhendis anname teile põhjaliku ülevaate Eesti puhkusenõuannetest ja -sätetest. Alustame puhkuseraha arvutamisest, töösuhete lõpetamisest ning puhkusest eemal olles. Seejärel vaatame puhkuspäevade arvu, tasustamist ja planeerimist. Jätkame puhkuse tingimustega seoses tööseadusega ning lõpetame selgitades Eesti seaduseid, mis puudutavad ühepäevaseid puhkusereise.
Kuidas arvutada puhkuseraha?
Puhkuseraha on töötajale väljamakstav rahasumma, mis on võrdne töötaja keskmise palgaga. See tähendab, et kui töötaja on tööl olnud vähemalt 1 aasta, tuleb tööandjal välja maksta puhkuseraha. Puhkuseraha arvutamiseks korrutatakse keskmine kuupalk töötaja puhkusepäevade arvuga.
Näiteks, kui töötaja keskmine kuupalk on 1500 eurot ja ta saab 28 puhkusepäeva, on tema puhkuseraha 42000 eurot (1500 * 28).
Seda valemit tuleks kasutada ainult põhikohase puhkuse puhul. Muul juhul on vaja teha arvutusi vastavalt tööseadusele.
Kuidas arvutada puhkusepäevade arvu?
Eesti tööseaduse järgi saab töötaja koguda kokku iga aastaga kuni 28 puhkusepäeva. Alates juulist 2020 on aga muudetud puhkusekorraldust ning kui enne seda oli maksimaalne puhkusepäevade arv 28, siis alates sellest ajast on maksimaalne puhkusepäevade arv 35.
Puhkusepäevade arv sõltub töötaja tööle asumise ajast ja tööandja pakutud puhkeaegadest. Kui töötaja on töötanud korraga üleminekuperioodil kuni kolm kuud, siis on talle ette nähtud üks puhkusepäev töölepingus määratud puhkusenädala kohta. Kui periood on pikem kui kolm kuud, siis on töötajale ette nähtud puhkusepäevade arv õigusaktide kohaselt.
Kui aga töötaja soovib puhkust päevade kaupa, siis saab ta seda kasutada tähtajatult kokkuleppel tööandjaga.
Töösuhete lõpetamine ja puhkus
Kui töötaja ja tööandja otsustavad töösuhete lõpetada, peab tööandja täitma kõiki seaduslikke kohustusi, sealhulgas vähemalt need, mis on seotud töötaja viimaste palkade, puhkuse- ja haigushüvitiste osas.
Jälgida tuleb, et tööandja makstud puhkusetasu piisab töötajale puhkusetasu maksmiseks, kui töötaja on tööst vabastatud. Kui tööandja on töötajale puhkusetasu maksnud ja töötaja ei ole enne töösuhte lõppemist kasutanud kogutud puhkusepäevi, tuleb need rahas välja maksta.
Puhkuse tasustamine ja planeerimine
Puhkusetasu maksmise viis ja aeg on seaduses määratud. Tööandja teatab töötajale puhkuse eest ettenähtud aja vähemalt 14 kalendripäeva ette ning puhkuseaeg määratakse lähtudes tööealiseks saamisest, ametijärjestusest või töötamise staazist.
Tööandja peab pakkuma tööndjale sobivat puhkuse aega. Kui töötaja liigub tööandjalt teisele, annab vanemal tööandjal töötajale hoiatusaja jooksul puhkuseaja. Kui tööandja on töötajale ette näinud puhkuseaja, kuid töötaja ei ole mõjuv põhjusel sellel ajal puhkusele läinud, on tööandjal õigus töötajale tootevähendus teha.
Tööseadus ja selle mõju puhkusele
Mis puutub töösseadusesse, kehtivad järgmised põhimõtted:
– Töötajal on õigus saada põhikohasest puhkusest 2/12 kuud vastavad päevad.
– Tööandja võib pakkuda töötajale lisaks põhikohasele puhkusele täiendavaid puhkusepäevi.
– Puhkus tuleb kasutada peamiselt kalendriaasta jooksul. Kui töötaja kasutab oma puhkust osade kaupa, peab tööandja tagama vähemalt poole kõikide töötajate puhkusepäevade arvust igal ajal kalendriaasta jooksul. Kui tööandja ajab töötaja mitme kalendriaasta jooksul ilma väliselt mõjutavate faktorite tõttu kokku, võib töötaja kasutada kogutud puhkusepäevi kuni 2 aastat hiljem.
– Lisaks põhikohasele puhkusele on töötajal õigus saada tasustatud kuni kaht päeva, aga mitte vähem kui kahte kolmandikku tema palgast, kui ta abiellub või lapsendab lapse.
Ühepäevased puhkusereisid
Kui plaanite ühepäevast puhkusereisi, on oluline märkida, et tööandja ainult siis, kui võimalik, peab töötajale soovitud puhkuseaja andma. Edaspidi on põhikohane töösuhe ja tööandja kohus tagada, et tööpäevad või -ajad ei ole puhkuseperioodil ettenähtust rohkem vähendatud.
Eesti tööseadus piirab ka ühepäevase puhkusereisi puhul kogutud puhkusepäevade arvu, mis on 1/12 palgast. Lisaks on töötajal õigus valida, kas ta kasutab kõik kogutud puhkusepäevad või peab ta neid kasutama osade kaupa ainult tööandjaga kokku lepitud tööajal.
KOKKUVÕTE:
Eesti tööseaduse kohaselt on kõigil Eesti kodanikel õigus põhikohasele puhkusele vastavalt töösuhte ja seaduse kohaselt. Puhkusetasud, -päevade arv ja nõuded erinevad sõltuvalt töökohast, sektorist ja ametist. Selle puhul on oluline arvestada puhkuseraha arvutamist, puhkusepäevade arvu, töösuhete lõpetamist, puhkuse planeerimist ja tingimusi, tööseadust ning ühepäevaseid puhkusereise. Puhkusepäevade arvu sõltub töötaja tööle asumise ajast ja tööandja pakutud puhkeaegadest. Tööandja peab pakkuma töötajale sobivat puhkuseaega. Tööseadus piirab ka ühepäevase puhkusereisi puhul kogutud puhkusepäevade arvu.