Kui Loll Võib Inimene Olla – Tähelepanuväärne Uurimus Inimaju Ebatäiususest
Sageli kohame me igapäevaelus inimesi, kes panevad toime absurdseid vigu. Kõik see annab alust küsimuseks – kui loll võib inimene olla? Kas see on lihtsalt sõimusõna, mida kasutatakse liiga laialt või on selle taga tõsine teadus? Tänases postituses pühendame oma tähelepanu inimaju ebatäiususele, või täpsemalt öeldes, sellele, miks inimene teeb lolle asju.
Inimaju kui lihas
Kuigi võiks arvata, et aju on keeruline masin, mis töötab imetabaselt, ei peitu tõde kaugeltki selles. Tegelikult on inimaju rohkem nagu lihas – see tuleb pidevalt treenida, et see töötaks efektiivsemalt. See tähendab, et igapäevaelus tuleb aju kasutada väljakutsetele reageerimiseks – mida rohkem tegevusi on oma ajule pakkuda, seda paremini aju töötab. Võib öelda, et närvisüsteem treenib end ja kohandub selliste olukordadega, mis esinevad sagedamini. Seega, mida rohkem me harjutame mõtlema või tegutsema kindlates olukordades, seda kiiremini puhuvad sellesse tarkuse tuuled ja paraneme.
Perfektsionismi paradoks
Inimeste ajude töös peitub suur probleem – perfektsionismi paradoks. Ühed inimesed usuvad, et tuleb püüelda alati täiuslikkuse poole, samas kui teised arvavad, et perfektionismi mõiste on tegelikult vastuoluline, kuna ükskõik kui palju me ka ei püüdleks perfektsuse poole, saavutame seda väga harva. Perfektsionismi paradoks on see, et inimene peab samal ajal tegutsema, arvatavalt veatult, kuid samuti peab ta tegutsema prioriteetidega, mis tähtsad on ning olulised allikat tõkestama. Lõppkokkuvõttes võib see kaotada fookuse ja põhjustada vigu.
Väsimus kui viga põhjustaja
Enamik inimesi arvab, et lolli asja tegemine on lihtsalt üks neist päevadest, mil on lihtsalt raske keskenduda ning kõik liigub kiiremini. Mitte keegi ei tunnista, kui väsimus kaasa toob lolli otsuse. Arvatakse, et kui peab olema produktiivne, siis tuleb seda teha, kuid samal ajal ei peeta vajalikuks puhata. Tegelikkuses, väsimusel on aga meeletu mõju inimese aju võimele otsustada ning tal on kohutavalt palju ebameeldivaid tagajärgi.
Lolluste levinud põhjused
Loomulikult on loend lolluste põhjustest väga pikk. Siin on mõned näited – kui inimene on vihane, ärritunud või stressis, võib ta langetada rumalaid otsuseid. Samuti kui inimene on isekas ning ei arvesta teiste arvamustega. Samuti mängivad oma rolli ka ajakava koormused, prioriteedid, eeldused, ootused, hirmud ja mingil määral ka keha füsioloogia. Lõpuks, kui kõik eelnimetatu on koos, võib inimene kogemata panustada vigadel põhinenud käitumismustritele.
Kas inimesed siis ongi lollid?
Tänapäeval on üldine arusaam, et inimesed on mõnikord lollid inimliku olemuse tõttu. Aju liigselt või vähemalt ajutiselt nõrkemine on mõneti loomulik, kui võtta arvesse kõiki aju toimimisese. Kui kõik töötab ideaalselt, siis on inimene oma valikute, oma tegevusse paremini kontrollitav ja vähemalt ebakõlad. Siiski, läheb inimloomus mitmekesiseks ja erinevaks ning meie kõik olenevalt kogenustest niiviisi end oma keha kaudu väljendame. Seetõttu on ka mõistlik aktsepteerida, et aeg-ajalt teeb igaüks meist lollusi.
Lõpuks, selgub tõde
On ontlik peegeldada mõnda lollust ja ka tarkusena tasakaalustada harjutuste ja õppimist või ka rahuliku aja hajutamist. Lõppkokkuvõttes on meie ajude maailm väga keeruline kooslus paljude tegurite ja ajategurite ristuvusel.
Kokkuvõttes – inimene on loll ainult siis, kui ta ei pane kunagi tähele oma vigadele ning ei ürita ennast ise harida. Kui aga inimene suudab oma vigadest õppida, siis on ta kahtlemata targem. Teekond selleks on aga pikem ja selleks on tarvis hoolitseda: oma elustiili, tervise, suhete, keskkonna ja enesearendamise eest. Seega, kui oled mures oma lolluste pärast, siis ole sõbralik enese vastu, juhul kui sa aga teed sama vea korduvalt, siis on aeg muuta oma käitumist.
Vaid loodetavasti saab iga lugeja sellest blogist mingitki vastust, sest kui tegemist on inimajuga, on vastused tihti keerulised. Loodame, et see artikkel aitas Teil mõista, miks inimesed vahel labaseid ja rumalaid otsuseid langetavad ning millised on selle põhjused. Haridus, enesereflektsioon ning kogemused aitavad meil kõigil saada targemaks, parandada oma vigu ning kasvada paremaks inimeseks.