Miks nimetati Eesti ja Läti ala Liivimaaks
Liivimaa nimi on seotud Eesti ja Läti ajalooga, alates aastast 1200, kui ala oli kaetud metsadega, järvede ja jõgedega ning asustatud erinevate hõimude poolt. Kuid miks nimetati Eesti ja Läti ala Liivimaaks? Sellele küsimusele vastamiseks peame sukelduma piirkonna ajalukku ning uurima selle ala geograafilist ning kultuurilist tähtsust.
Liivimaa ajalugu
Liivimaa oli keskaegne ajalooline piirkond, mis hõlmas Eestit ja Lätit. Kuigi selle territoorium varieerus sõltuvalt ajalooperioodist, oli Liivimaa selle ala tähistus sajandist kuni 17. sajandini. Piirkond kujunes välja ristisõdade ajal, kui Teutoni ordu, sakslaste rüütliordu, tungis sisse ning vallutas alad, mida nad hiljem haldasid. Sõdade ajal hävisid paljud linnad ja külade asulad ning tavapärane elu muutus. Piirkond sai endale oma nime, mis valiti selle põhjal, mida keegi või miski sel ajal esindas.
Geograafiline tähtsus
Liivimaa geograafiline asukoht oli oluline, kuna sel oli väga hea juurdepääs kaubarongidele, merel, ookeanil, sadamatele ja kauplustele, mis liikusid mööda Läänemerd. Piirkonna asukoht on ka Läänemere kaubanduse jaoks väga oluline ning sadamate kaudu liikus sel ajal kaup Hoorni, Amsterdamisse ja mujale.
Kultuuriline tähtsus
Liivimaa oli ka kultuuriliselt oluline, kuna Piiskopilinnused olid keskused, kus korraldati erinevaid kultuurilisi üritusi. Seal toimusid suured messid, laadad, teatrietendused ja muusikariistad. Neid sündmusi külastasid inimesed üle Euroopa ja seepärast sai Liivimaa kultuuriliseks keskuseks.
Nimetus Liivimaa
Nüüd, kui oleme tutvunud Liivimaa geograafilise ja kultuurilise tähtsusega, võime asuda nimetuse Liivimaa juurde. Nimetuse mõiste võeti kasutusele sajandil, kui ala vallutasid selle valitsejad. Nimetus võeti kasutusele piirkonna esindamiseks, kus ristisõdijad olid kunagi võidelnud. Arvatakse, et nimetus pärineb sõnast “liive”, üks balti hõimudest, mis elas selles piirkonnas. Nimetuse tähendus muutus paljude ajastute jooksul, kuid siiski jäi see kohalikuks nimeks.
Järeldus
Liivimaa nimetus võib tunduda veidi kummaline, kuid selle ajalooline ja kultuuriline tähtsus muudab selle asjakohaseks ja sobivaks. Nimetus pärineb selle piirkonna asustanutest ja olemasolu ajaloost. Seda kultuurilist tähtsust peetakse ka tänapäeval oluliseks, kuna see näitab meile, millist rolli Eesti ja Läti ajaloos on täitunud. Seega on Liivimaa nimetus jäänud ajaloo kaasseisundina siiani kasutusse.