Miks suudab kormoran sukelduda teistest lindudest sügavamale?
Kormoran on merelind, kes on võimeline sukelduma märkimisväärselt sügavale merepõhja. Seda oskab teha vaid vähesed linnuliigid. Kui teised linnud suudavad vaid veepinna läheduses saaki püüda, siis kormoranitel on võime sukelduda sügavustesse, kus saagiks olev kala elutseb. Mis aga teeb kormorani sukeldumisoskuse nii eriliseks ja kuidas nad seda teevad?
Kormorani füüsiline omadus
Kormoran on lind, kelle eripärade hulka kuuluvad pikad ning robustsed korpused, suured ning võimsad tiivad, kitsas ja terav nokk. Need omadused on kormoranil seotud tema elustiiliga. Võtnud hoogu ja üle vee liugledes, laskub kormoran merepinnalt veealusesse maailma. Sel hetkel aga lõtvub tema keha nagu lehter, mille tulemusel kormoran laieneb poole võrra enam kui tema tavapärane suurus ning omandab turske kuju. Selline kehaehitus aitab luua kahesuguseid mõjusid, mis on tingimused sügavustesse sukeldumiseks. Esiteks, nii kujul laienev keha paiskub rohkem vett kõrvale ning tekitab edasi võimsama liigutuse. Teiseks, selline kehakuju tekitab suurema takistuse, mis aitab liikumist maha pidurdada.
Hingamine
Tänu pikale ja võimsale kerele mahutab kormoran suures koguses õhku oma kehasse. Kui lind sukeldub, laseb ta õhu kehast välja. Kuid vees olles kasutab kormoran oma ülikiire ainevahetust, et hapnikku tarbida ning selleks ta kasutab kahte meetodit. Esimene on hapniku salvestamine lihase rakkudesse, teine aga pealmine hingamine. Kõigepealt täidab kormoran kopsud ning laseb välja õhupalli, mis asub tema kurgus. See õhupall aitab linnul nõudmisel hapnikku kätte saada, hoides kala taga ajades kuni 1,5 minutit hinge kinni. Kui kormoran tahab hingata, surub ta õhupalli tühjaks ning saab siis kiirelt uue hingetõmbe.
Silmad
Kuna kormoranid sukelduvad sügavale ja avastavad oma saaki enamasti silmanägemise abil, on nende silmades eriline struktuur. Kaetud tumeda sidekesta ja õhukese sarvkestaga, neid kaitseb veel eriline lihaskiht. See lihaskiht kaitseb kormorani silmi vee surve eest ning sulgeb väliskeskkonna eest suletuna, nii on ka kormorani silmad veekindlad.
Ujuvus ja veetakistus
Kormoranidel on ujuvus- ja veetakistuse omadused, mis on mõeldud merepõhjas saagi püüdmiseks. Kormoranidel on märgatavalt suuremad jalad kui teistel veeseluistes, mis aitavad neil end vastu vett suruda. Kormoranidel on ka ‘ujuja tald’, mis aitab liikumist vedeldatult ja tõhusalt juhtida sügavates veekihtides. Ujuvusomadused on kombineeritud ka suurte- ja kontrollitud tiivalöökide abil.
Järeldus
Kormoranid on fenomenaarsed ja ainulaadsed linnud. Nende sukeldumisvõime ning -kiirus on tõeliselt hämmastav. Kuigi lindudele on sukeldumine võimaldatud pika söögitoru ja spetsiaalsete hingamisomaduste tõttu, on kormoranide võime sügavalt ja kiiresti vees ujuda ja saaki püüda omaette fenomenaalne. Kormoranid on kahtlemata tegijad sügavvette sukeldumise valdkonnas, kuid võimalus neid näha aktiivselt kalastamas, on vaid lõviosa nende ainulaadsetest omadustest, mis nad eluslooduses erilisteks muudavad.
Kokkuvõte
, Kormoranid on linnuliigid, kes on võimelised sukelduma märkimisväärselt sügavale. See annab neile suure eelise saagi leidmisel, kelle eluasukoht on sügavamal veekihtides. Sügavale sukeldumiseks on kormoranidel välja kujunenud mitmed unikaalsed füüsilised funktsioonid, mis hõlmavad laienevat kehaehitust vee liikumise kiirendamiseks, spetsiaalseid hingamisvõtteid ja unikaalset silmaehitust, ning ujuvuse ja veetakistuse omadusi. Kõik need omadused on ühendatud kormoranide võimaluseks saagi vette uputada ning saaki kinni püüda. Kormoranid on ainulaadsed linnud, kelle fenomenaalsed omadused ja suured talendid teevad neist väärtuslikud.