Kuidas kutsutakse hobuseid?
Hobused on ilmselt ühed kõige armsamad ja suurepärasemad loomad, kes on meid aastatuhandeid teeninud nii tööloomade kui ka ratta all. Kuidas siis hobuseid kutsutakse? Selle küsimuse vastus on palju rohkem kui lihtsalt “tule siia, hobu!” ja selleks on vaja arvestada hobuste loomuliku käitumisega ja nende anatoomiaga. Selles artiklis uurime põhjalikult, kuidas hobuseid kutsutakse ja kuidas seda saab teha nii ohutult kui ka tõhusalt.
Mida peate teadma hobuste kutsujana
Kõigepealt on oluline teada mõningaid põhitõdesid hobuste käitumisest ja kehakeelest. Nagu paljude loomade puhul, saab hobuste kehakeelest palju aru nende meeleolust ja suhtumisest. Näiteks kui hobune seisab kõrvad liibunud pea kohal, võib see viidata hoiakule või ebamugavusele ning kui ta koputab maad jalgadega, võib see tähendada kannatamatust või muret.
Lisaks kehakeele mõistmisele peaksite ka teadma, mida ei tohiks hobuste kutsudes teha. Näiteks võib nende ähvardamine või karjumine muuta nad ärevaks ja tekitada neil soovi karistamisest eemale põgeneda. Mõned hobusteadlased soovitavad võtta hobuste kutsujana juhtpositsiooni ning kasutada positiivset tugevdust, näiteks maiustusi või kiitust nende käitumise eest.
Loomulikult on igal hobusel erinev iseloom ning peate vältimatult hobustega suheldes arvestama nende individuaalset käitumist ja olemust. Nüüd aga vaatame läbi mõned levinumad hobuste kutsumise meetodid.
Hüüdmine
Hobuste kutsumiseks enimkasutatud meetod on hüüdmine või vilega kutsumine. Kuid mitte iga hüüd pole võrdne. Paljud hobused on harjunud kõigega, mis sarnaneb hüüuga “hobbie”, ning reageerivad sellele väheste jubahtustega, kuid ülejäänud kõlad võib nende jaoks maha mängida. See aga ei tähenda, et hobuse nime kasutada ei saa.
Üks populaarne meetod hobuste kutsumiseks on kutsuda neid hüüdnimega. Hobuste juurde minekul võid teatada oma kohalolekut küsimusega: “Kas see oled sina, Brandy?” Ehkki see meetod töötab tavaliselt ainult hobusega, keda te hästi tunnete, võib see hobuse jaoks tähendada nende tunnustamist ja võimaldada neil paremini koostööd teha.
Vilepilli kasutamine
Teine levinud meetod hobuste kutsumiseks on vilepilli kasutamine. Vilepill võib aidata luua kindlaid tundeid hobustel ja nende mälu võib võrrelda luteritest nii, et iga vilekord esindaks teatud helitugevust ja sagedust.
Vilepilli kasutamine võib küll olla kõigile hobustele sarnane, kuid see annab juhikult märku nende ootuste ja signaalidega, mistõttu peab hobuse kutsumisel vilkuma pill. Kui aga piisavalt treenitud, õpib hobune tunnustama oma viliseja helitugevust ja võib sellega iseenda asukohta mõista.
Tuli ja pimedus
Viimane levinud meetod hobuste kutsumiseks on tuled ja pimedus. Kui hobune on harjunud tuli ja pimedus ning usaldab iseenda tunde- ning jõudlusnäitajaid hobusega, võivad tuled-märgutuled sümboliseerida, et on aeg tulevikus teatud asjale keskenduda. Näiteks võib kindlat tuld kasutada selleks, et hobuse koosolekule kutsuda, mille jaoks ta on treenitud.
Lõppsõna
Ükskõik, millist meetodit te kasutate, on oluline käsitleda hobust oma eriala loominguna ja hobusele positiivseid tugevdusi pakkuda. Kuidas hobuseid kutsutakse, sõltub hobuse iseloomust, koolitusest ja hobuste kutsujast endast. Kui aga teate hobuste käitumismustrite tundmisi ja oskusi, saate hobuseid kutsuma hakata ohutult ja tõhusalt, et luua kindel suhe ja usaldus hobuste ning nende kutsujate vahel.
Viited
Enne lõpliku otsuse tegemist kasutage allpool olevaid viiteid alati lisalugemisena, et suurendada oma hobuste taju ja aidata luua tugev suhe nendega.
– “Kuidas hobuseid kutsutakse.” The Spruce Pets, Dotdash, 2021, www.thesprucepets.com/how-to-call-horses-1886169.
– “Mõned häälitsused hobuse kutsuja vahendina”. DOG MAG
– Hoyt, Diana. “Horse Communication.” University of Florida Extension, University of Florida, 2021, edis.ifas.ufl.edu/publication/HS972.
– Pizzuto, T.P., Flato, R.R., ja Lindersson, M.J. “Termilised eripärad hobuse käitumises”. Hobu teadus (2015): 199-207.
– Šale, N.M., Palme, R., Licka, TF. et al. “Inimkäitumine muudab hobuste hormonaalne seisund.” Naturwissenschaften (2003) 90: 103-106.