“Kes Valib Riigikogu?” – Kõik, Mida Peate Teadma Riigikogu Hääletamisest
Riigikogu on Eesti parlamendi alamkoda, mis koosneb 101 rahvaesindajast. Igalt Eesti kodanikult, kes on saanud vähemalt 18-aastaseks, on õigus anda oma hääl Riigikogu valimistel. Selleks, et valida oma rahva esindajad Riigikogus, on vaja mõista, kuidas valimine töötab. Selles artiklis selgitamegi teile Riigikogu hääletusega seotud kõike, mida peate teadma.
Kuidas Riigikogu liikmed valitakse?
Riigikogu liikmed valitakse nelja aasta tagant toimuvatel valimistel. See on ühtlasi suurim ja Euroopas kõige kiiremini toimiv esindajatekogu valimisprotsess. Eesti kodanikud saavad oma häält anda ka välismaal asuvates Eesti saatkondades ja konsulaatides. Lisaks sellele saavad ka Euroopa Liidu kodanikud, kes alalised Eesti elanikud, hääletada Eesti Riigikogu valimistel.
Kuidas toimuvad Riigikogu valimised?
Riigikogu valimised toimuvad proportsionaalses valimissüsteemis. See tähendab, et iga erakond esitab oma nimekirja kandidaatidest, kellele hääli anda. Kandidaadid on loetletud nimekirjas, mis esitatakse valimistele. Valijad saavad valida kas konkreetse kandidaadi (üksikliikme) nimekirjast, või erakonna poolt loodud nimekirja tervikuna. Tegemist on nimekirjaga, mis tavaliselt koosneb kümnetest kandidaatidest, kellest 101 koguvad kõige enam hääli, valitakse Riigikogu liikmeks.
Kes saavad Riigikogusse kandideerida?
Riigikogusse kandideerida saavad kõik Eesti kodanikud, kes on saanud vähemalt 21-aastaseks (aastal 2022). Riigikogu liikmeks valitul peab olema Eesti kodakondsus, elukoht Eestis ja ta ei tohi olla vanem kui 70 aastat. Lisaks sellele tuleb valitud kandidaadil omada ka eranditult head mainet.
Kuidas Riigikogus valitakse esimees?
Riigikogu esimeheks saab valida ainult Riigikogu liige. Kandidaadiks võib tulla mis tahes erakonna liige. Esimehe valinud erakonna liikmed hääletavad esimehe kandidaadi poolt, kellele kogunenud häälte arv on suurem. Esimees juhib Riigikogu sessioonide tööd.
Miks on oluline oma häält anda?
Iga kodaniku hääl loeb. Kui Eesti kodanik ei hääleta, ei saa ta osaleda poliitilistes otsustusprotsessides ja süsteemi mõjutada. Eesti kodanik võib ka otsustada oma hääle mitte anda. Sel juhul ei osale ta valimistes.
Kuidas valida õige kandidaat?
Valimismaterjalide hulgas on erakondade programmide ja kandidaatide valimiste kampaaniate reklaamid, mis võivad aidata valida õige kandidaat. Üks võimalus on kaaluda, millise erakonna kandidaati või millise erakonna programmiga nõustub valija kõige enam. Selleks, et teha informeeritud otsus, on soovitatav uurida kandidaatide vaateid ja erakondade platvorme. Teine võimalus on osaleda kandidaatide valimise kampaaniatel ja küsida nende mõtted laiemate teemade kohta.
Kas saab anda häält vähem kui 18-aastasele noorele?
Ei, Eesti seaduste kohaselt ei saa kodanik anda tema hääle vähem kui 18-aastasele noorele.
Kokkuvõtlikult, Riigikogu liikmete valimine on oluline osa Eesti demokraatlikust protsessist ja sellest tulenevalt on iga kodaniku kohus oma hääl anda. On oluline uurida kandidaatide platvorme ja erakondade programme. Hääletamine toimub proportsionaalses valimissüsteemis ja 101 kandidaati, kellele antakse kõige rohkem häälte osakaalu, valitakse Riigikogu liikmeks. Suur hulk Riigikogu liikmetest kuulub Euroopa Liitu. Valimistel saavad häält anda ainult Eesti kodanikud, kes on saanud vähemalt 18-aastaseks.