Mis Vanuses Saab Pensionile: Kõik, Mida Peate Teadma Enne Elu Lõpuni Puhkust
Pensioniõiguste kogumine on üks olulisemaid aspekte, mille peame oma elus kindlasti mõtlema. Isegi kui see tundub hetkel kauge mõte, on mõistlik alustada juba varakult pensioniplaani tegemist, sest see tagab parema finantsstabiilsuse tulevikus. Kuid kuidas täpselt see kõik töötab, millist vanust tuleb saavutada enne pensionile jäämist ja mis on tulevaste pensionäride jaoks kõige olulisemad tegurid? Allpool olev artikkel annab vastused teie küsimustele.
Mis on pensionisüsteem Eestis?
Eesti pensionisüsteem koosneb põhimõtteliselt kolmest sambast: esimene sammas – riiklik pension, mis on rahastatud sotsiaalmaksudest; teine sammas – kohustuslik kogumispension, kuhu inimesed peavad ise raha koguma; kolmas sammas – vabatahtlik kogumispension, kuhu igaüks saab ise sissemakseid teha. Pension vanaduspõlveaastatel sõltub suuresti sellest, kuidas raha kolmesambalises süsteemis koguneb.
Mis on miinimum suurus, et saada riiklikku pensioni?
Riikliku pensioni (esimese samba pension) saamiseks ei ole kindlat miinimumi, kuid see sõltub kahel olulisel teguril: teie tööstaažist ja sellest, palju sotsiaalmaksu maksnud olete. Riiklik pension arvutatakse teie elu jooksul kogutud sotsiaalmaksu põhjal. Kuid kõige selle juures ei tohi unustada, et riiklik pension ei pruugi olla piisav, et tagada piisavalt suur sissetulek pensionieas.
Millal saab riiklik pensioni kogumist alustada?
Riikliku pensioni kogumine algab kohe, kui alustate tööd. Esimesest tööpäevast alates hakatakse sotsiaalmaksu arvutama ja sellest sõltub teie pensionipõhi. Kuid samas peaks meeles pidama, et ettevõtjad peavad ise maksma sotsiaalmaksu ja erinevalt töötajatest ei pea nad ise väiksemaid tööandja poolt tasutud makseid. Seega peavad ettevõtjad ise rohkem pingutama oma pensionipõhja suurendamiseks.
Kui te töötate välismaal, kas te saate pensioni Eestis?
Jah, kuid see sõltub teie riigis töötatud ajast. Eestis kehtib leping, mille kohaselt kogunenud raha sulgub riikides, milles oled töötanud ja saanud pensioniõigusi. Kui kogunenud pension on küll piisav, et Eestis elades sissetulekut pakkuda, siis arvestatakse teile kohalikku elukalliduse korrektuuriga.
Millal on võimalik pensionile jääda?
Pensionile jäämise võimalus sõltub teie sünniaastast. Praegu on Eestis vanaduspensioniikäraja 65 aastat ja kuu. Kuid see vanus tõuseb igal aastal iga kahe aasta tagant kuue kuu võrra. 2026. aasta ja 2028. aasta vahel tõuseb pensioniikäraja 66 aastani. Seejärel tõuseb pensioniikäraja iga sünnijärgse aasta kohta kuue kuu võrra kuni 67 aastani.
Kas on võimalik varem pensionile jääda?
Jah, on võimalik varem pensionile jääda, kuid selle jaoks tuleb täita mitmeid eeskirju. Pensionile jäämiseks peate olema jõudnud kindlaksmääratud pensioniikärasse ja täitma täiendavaid tingimusi. Kui artikli kirjutamise ajal soovite pensionile minna enne riikliku pensioniikäraja saavutamist, siis soovitame konsulteerida SEB Panga või Swedbankiga, kes saavad anda teile vajalikud nõuanded.
Kuidas mõjutab tööstaaž minu pensionipõhja?
Tööstaaž on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab riikliku pensioni kogumist. Mida kauem ja enam töötate, seda suurem on tõenäosus, et olete jõudnud oma pensionipõhja maksimumini. Iga tööaasta annab teie pensionipõhjale kindla summa raha lisaks.
Kuidas mõjutavad õpingud minu pensionipõhja?
Õpinguid ei arvestata tööstaažiga ja seega ei saa need riiklikku pensioni kogumist kuidagi mõjutada. Kuid kui õppimise ajal töötate samal ajal osalise koormusega, siis koguneb teie pensionipõhja, kuid seda vähendatud määral.
Kuidas mõjutab lapsehoolduspuhkus minu pensionipõhja?
Lapsehoolduspuhkus ei mõjuta pensionipõhja, kuid tavaliselt koguneb sel ajal vanemahüvitis, mis on mingis osas mõeldud ka lapse tulevase pensioni tagamiseks.
Kuidas mõjutab vabatahtliku kogumispensioni liitumine minu pensioni suurust?
Vabatahtliku kogumispensioni liitumine võib olla hea viis oma pensionipõhja suurendamiseks. Teisel pool, kui saate eesmärgi saavutamiseks rohkem säästa, säilitate võimaluse oma pensioni suurust ise reguleerida.
Kokkuvõtteks, pensionile jäämise aeg, suurus ja kogumise meetodid sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas tööstaažist, õpingutest, riiklikust pensionipõhjast ning vabatahtlikust kogumispensionist. On oluline hakata juba varakult mõtlema oma pensioniplaani peale, sest seda varem alustatakse, seda rohkem on aega oma pensionipõhja suurendamiseks.