Nullkulu

Nullkulu

mis on ärevushäire?

Mis on ärevushäire?

Ärevus on tavaline inimese elus ja see võib olla isegi kasulik, kui see annab lisaenergiat ja vaimset ärksamust. Kuid kui ärevus muutub kontrollimatuks ning teil on raskusi selle taltsutamisega, võib see olla märk ärevushäirest. Ärevushäire on terviseseisund, mida iseloomustab intensiivne, liigne ja pidev ärevustunne, mis ulatub tavaliselt kaugemale normaalsest ärevusest.

Ärevushäired on erinevad ja neid on erineval määral. Mõned kogevad kerget ärevust, kui nad astuvad uude olukorda, teised võivad aga kogeda tugevat ärevust isegi kestva rahuolukorra ajal. Mõnedel inimestel on raske rääkida võõrastega või avalikes kohtades, teistele aga on suur raskus end voodist tõsta ja kodust välja minna. Selline suurenenud ja kontrollimatu ärevus võib olla piinav ning takistada teid tavaliste igapäevaste tegevuste tegemisel.

Miks tekib ärevushäire?

Ärevushäire põhjused pole veel täpselt teada, kuid arvatakse, et see võib olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas geneetikast, ümbritsevatest stressoritest, kehalisest tervisest ja keskkonnast. Inimeste aju on programmeeritud alarmi suurendama, kui neil tekib ohutunne, kuid ärevushäire puhul töötab see mehhanism sageli kogemuste või emotsioonide pärast, mis pole otseselt ohtlikud.

Samuti on ärevushäire oht suurem, kui inimestel on perekonnas esinenud sarnast seisundit, kui neil on olnud traumaatiline kogemus või kui nad on pidevalt stressis. Lisaks võib alkoholi või narkootikumide tarbimise halb toimetulek suurendada ärevuse ja ärevushäire riski.

Millised on ärevushäire sümptomid?

Ärevushäire sümptomid võivad olla füüsilised, psühholoogilised ja käitumuslikud. Mõned kõige levinumad sümptomid on:

Füüsilised sümptomid:

• Hingamisraskused ja õhupuudus
• Kiire südametöö või südamepekslemine
• Higistamine ja külmavärinad
• Lihaspinged või värisemine
• Seedeprobleemid nagu iiveldus ja kõhulahtisus

Psühholoogilised sümptomid:

• Muretsemine ja ärevus
• Pidev hirmutunne
• Kontrollimatu mõttemüra
• Hirmutunne, et kaotatakse kontroll
• Halvenenud tähelepanu ja mälu

Käitumuslikud sümptomid:

• Vältimiskäitumine
• Sotsiaalsete situatsioonide vältimine
• Üleliigne söömine või muud harjumused, mis on seotud stressiga
• Agressiivne käitumine

Kuidas ärevushäiret ravida?

Ärevushäire ravi hõlmab tavaliselt kombinatsiooni teraapiast ja ravimitest. Teraapia sisaldab sageli näiteks kognitiivset käitumisteraapiat, kus keskendutakse mõtteprotsesside muutmisele, mis põhjustavad ärevust ja muret. Samuti võib terapeut õpetada teid kiiremaks lõdvestumiseks, mis aitab leevendada üldist ärevust.

Ravimid võivad aidata ka ärevuse sümptomeid kontrollida, eriti juhul, kui ärevuspuhangud on väga tugevad või kui neid esineb sageli. Kuid need ei sobi alati kõigile, mistõttu peate enne ravimi võtmist rääkima oma arstiga.

Kas on võimalik ärevushäiret ennetada?

On võimalik vähendada ärevushäire riski läbi enesehoolduse. Seda saate teha, kui järgite mõnda allpool toodud soovitust:

• Kui te tunnete ärevust, siis ärge ignoreerige seda
• Õppige, kuidas rahuneda ja stressitaset langetada
• Treenige regulaarselt
• Püüdke hoida positiivne suhtumine
• Vältige tarbetut stressi ja peate tugevaks oma sotsiaalsed suhted

Kokkuvõtteks võib öelda, et ärevushäire on levinud vaimse tervise probleem, mis võib mõjutada kõiki inimesi hoolimata soost, rassist või vanusest. Kui tunnete, et teil on ärevusega tõeline probleem, ärge kartke abi otsida. Ravena’re, terapeutide ja ravimite abil on võimalik ärevushäirega toime tulla ning saada tagasi väga parem elukvaliteet.