Mida saab eesti keeles väljendada verbivormi kaudu
Eesti keeles on verbivormid üks olulisemaid viise, kuidas me liigendame oma kõne ja kirjutatud teksti. Erinevad verbivormid aitavad meil väljendada oma mõtteid, tegevusi, soove ja vajadusi nii igapäevases suhtluses kui ka ametlikus kirjavahetuses. Käesolevas artiklis vaatleme, milliseid tegevusi ja mõtteid saab eesti keeles väljendada verbivormi abil ning kuidas seda kõige efektiivsemalt teha.
Verbivormid minevikus
Esmalt vaatleme minevikus toimuvate tegevuste väljendamist verbivormi kaudu. Eesti keeles on minevikusündmuste väljendamiseks mitmeid erinevaid verbivorme, mis sõltuvad tegevuse laadist ja ajast. Kõige tavalisemad minevikuvormid on imperfektne ehk lihtminevik ja perfektne. Imperfekti kasutatakse sageli minevikusündmuste üldistamisel ja kestvuse rõhutamisel. Näiteks “ma mängisin eile jalgpalli” või “emme küpsetas hommikul kooke”. Perfektne kasutatakse aga rohkem minevikusündmuste lõpetatuse rõhutamisel. Näiteks “ma olen juba kaks tundi lugenud” või “nad on selle projekti lõpetanud”.
Verbivormid olevikus
Edasi vaatleme verbivormide kasutamist oleviku väljendamisel. Olevikus kasutatakse kõige sagedamini tänapäeva tegevuste ja asjaolude väljendamiseks. Näiteks “ma õpin ülikoolis”, “ta töötab IT-firmas” või “me armastame reisimist”. Oleviku kõrval on aga eesti keeles ka teisigi olevikuvorme, näiteks oleviku täisminevik ehk lihtolevik. Lihtolevikut kasutatakse rohkem mineviku kontekstis, kui soovitakse rõhutada tegevuse kestvust. Näiteks “ma olen õppinud eesti keelt juba kolm aastat”, “ma olen elanud Tallinnas terve oma elu” või “me oleme koos reisinud mitmeid kordi”.
Perfekti kasutamine
Perfekti kasutatakse ka eesti keeles kokkulepete, lubaduste ja tulevikuvõimeliste tegevuste kirjeldamiseks. Näiteks “ma olen kokku leppinud homseks kohtumise”, “ta on lubanud mulle appi tulla” või “me oleme planeerinud suure reisi järgmiseks aastaks”. Selliste lausete kasutamine näitab, et kõneleja võtab vastutuse ja kohustuse teatud tulevikusündmuste eest.
Passiivi kasutamine
Passiivi kasutatakse rohkem ametlikes ja formaalsetes kirjalikes tekstides. Passiivilaused väljendavad tegevuse toimumist, kuid ei näita, kes seda teeb. Näiteks “ka kirjanduse eksamiks on antud aega kolm tundi” või “väikestes kogustes võib alkohol olla kasulik”. Selliste lausete kasutamine võib sageli anda tekstidele formaalse ja kindla tooni.
Konjuktiivi kasutamine
Viimase eksklusiivse verbivormina vaatleme lühidalt ka konjuktiivi. Konjuktiivit kasutatakse rohkem eitavates ja ebakindlates lausetes ning need väljendavad soovi, nõuet, kahtlust, ettekirjutust ja hüpoteesi. Näiteks “kui ma oskaksin klaverit mängida, siis mängiks ma kõiki Beethoveni sonaate”, “ta sooviks minuga rääkida, kuid pole hetkel võimalust” või “kui saaksime võita loteriiga, siis ostaksime endale uue kodu”. Selliste lausete kasutamine annab tekstidele tihti huvitava, ebatavalise ja emotsionaalse meeleolu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et eesti keeles on verbivormid üks olulisemaid viise, kuidas me väljendame oma tegevusi, soove ja arvamusi. Verbivormide mitmekesisus aitab meil liigendada kõnes ja kirjas toimuvat ning annab tekstidele erinevaid toone ja meeleolusid. Kõneleja ja kirjutaja peamine ülesanne on osata valida õigeid ja sobivaid verbivorme vastavalt kontekstile ja sihtrühmale.