Kuidas paljundati raamatuid enne trükikunsti leiutamist
Raamatud on ajalugu rikkamaks muutnud. Nii palju on kogemusi jagatud, nii palju on mõtteid väljendatud. Aga kuidas meie esivanemad raamatuid paljundasid? See artikkel uurib, kuidas raamatuid paljundati enne trükikunsti leiutamist.
Algne Tehnika
Enamasti arvatakse, et raamatute käsitsi kirjutamine oli ainus viis nende paljundamiseks enne trükikunsti. Aga kui mõelda, kui aeganõudev on ühe raamatu käsitsi kirjutamine, siis võib olla keeruline mõista, kuidas esivanemad ilma trükikunstita suudavad kirjutada ja paljundada oma arvamusi.
Tõsiasi on see, et trükikunsti leiutamise eel olid olemas ka muud mehhanismid raamatute paljundamiseks. Näiteks kasutati pehmete kivide graveerimist, savitahvlite kujundamist ja värvimist ning nende kujutiste ülekandmist riietele või paberile.
Tihti valmistati paberit käsitsi, seejärel lõigati see lehtedeks. Iga lehele kirjutati tekst, mida sooviti paljundada. Selline paljundamine takistas ka teaduslike ideede kiiremat levikut.
Polaariusktiline paber
Arvatakse, et esivanemate poolt kasutusele võetud meetodid olid piiratud. Kuid leiti ka mitmeid teisi viise raamatute ja muude kirjalike materjalide valmistamiseks, millest üks on teatud liiki paber, mida nimetatakse polaarseteks paberiteks.
Kuidas seda paberit valmistati? Polaarpaberina tuntud kirjalik materjal oli valmistatud karusnahast karvadest või selle läheduses. Selleks eraldati karusnaha karvad üksteisest lahti ning moodustati omamoodi kuputus. Järgnevalt raputati neid pidevalt, kuni juuksed kleepusid kokku ning moodustus tugevasti tihendatud paber. Sellist meetodit kasutati palju viikingite seas, kes elasid polaariumi piirkonnas.
Lagundatud Paber
Teine meetod, mida kasutati enne trükikunsti, oli lõhutud paber. Lõhutud paber korjati sageli mahajäetud raamatutest ja muudest kirjalikest materjalidest, kuid happelises keskkonnas võib see tekitada teatud probleeme.
Sellegipoolest on lõhutatud paberil kindel eelis – see suudab teha kõige keerukamaid kirjeldusi. See paljundamismeetod on ilmselt toonud kaasa palju kvaliteetseid raamatuid.
Käsitsi trükkimine
Käsitsi trükkimine oli ka üks enne trükikunsti kasutatav viis. Sageli kasutati selleks ka küünelakki, mis joonistati plaatidele, mille järel plaat oli spetsiaalsel paberil vajutatud. See tähendab, et iga leht valmistati eraldi ning teinekord oli vaja tunde kulutada ühe ainsa raamatu valmistamiseks.
Lõppsõna
Enne trükikunsti leiutamist oli raamatuid palju raskem valmistada. Kõik toimus käsitsi ning see oli väga aeganõudev töö. Tänapäeval on aga trükikunst tunginud kõikjale ning suurendanud raamatute levikut ja kättesaadavust. Eelnevalt kirjeldatud meetodid aitasid tohutult kaasa teaduslike ideede ja kirjaliku pärandi levikule.
Igal juhul tuleb enne trükikunsti leiutamist käsitsi valmistatud raamatuid austada, kuna need esindavad meie esivanemate pühendumust ja ausat tööd. Loodetavasti on artikkel andnud lugejatele põhjaliku sissevaate varasematesse tehnikatesse, mis aitasid kaasa kirjaliku pärandi säilitamisele ja levitamisele.