Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus
Nõukogude Liit oli NSVL-i ajal üks võimsamaid riike maailmas. Oma saja-aastase ajaloo jooksul oli Nõukogude Liit teinud läbi mitmeid muutusi, kuid üks muutus, mida paljud mäletavad, on totalitaarne süsteem, mis kehtestati NSVL-is.
Selle artikli eesmärk on selgitada, kuidas Nõukogude Liidus kujunes totalitaarne süsteem ja mis olid selle põhjused. Selles artiklis vaatleme, kuidas totalitaarne süsteem mõjutas poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset elu Nõukogude Liidus.
Poliitilised aspektid
Totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus kujunes aeglaselt ja põhineb konkreetsetel sammudel. Esimene samm oli võimu keskendumine. Pärast Lenini surma järgnes Joseph Stalini juhtimisele tugev tsentraliseeritud võim, mis viis totalitaarse riigi tekkeni.
Enne totalitaarset riiki olid kommunistlikud moraalid ja stabiilsus kogu riigi funktsioneerimisel olemas. Näiteks oli Riikliku Juurahvaste Komissariaadi moodustumine 1917. aastal, kus võimu haarasid kommunistid. See oli algus kommunistliku ideoloogia domineerimisele Nõukogude Liidus.
Totalitaarne süsteem oli võimul kaasava riigi kontseptsiooni alusel, mis välistas kõigi teiste erakondade osalemise valitsuses. Ainult kommunistid olid hääleõiguslikud partei liikmed ja olid õigustatud töökohtade juurde pääsemisel.
Majanduslikud aspektid
Nõukogude Liidus oli totalitaarne süsteem ka majanduslik aspekt. Majandust mõjutavad tegurid olid riigi juhtimise kontroll ja valitsusjuhtimise tagamine.
Seaduste, volituste ja ametisse nimetamiste alusel kehtestatud tugev juhtimine kontrollis kõiki tööstusharusid ja töökohti, keskendudes kõigepealt tööstusettevõtetele ja energia tootmisele. Seejuures kaotati privaatsus ja inimesed kaotasid oma õigused valimistel osaleda või midagi teha ilma valitsuse nõusolekuta. See majandusmuudatus tõi kaasa kasvu ja arengu, kuid see oli ebavõrdne ja jaotus ebavõrdne.
Lisaks poliitilistele ja majanduslikele teguritele oli Nõukogude Liidu totalitaarsel süsteemil ka sotsiaalne mõju.
Sotsiaalsed aspektid
Totalitaarne süsteem mõjutas paljusid sotsiaalseid tegureid. Näiteks soositi kommunismi ideoloogia, mis keelas kapitalismi ja religionismi. Sellised inimesed olid kas sunnitud õppima kommunismi või arreteeriti.
Poliitilise tagakiusamise vastu astunud inimesed kaotasid oma õigused (nt palgainfo, ametialased tungimised). Seega, inimestel oli väga raske ellu jääda. Samuti mõjusid süsteemi rakendused ka avalikus ruumis, kus bürokraatiad said otsuseid teha ilma igasuguse vastase arvamusetagi.
Kuidas Nõukogude Liidus totalitaarne süsteem kadus
Kui NSVL kuulutas 1960ndatel aastatel välja glasnosti ja perestroika, siis totalitaarsuslik süsteem hakkas järk-järguliselt kaduma. Glasnost võimaldas avalike arutelude pidamist ning assambleid, et arutada poliitilisi probleeme vabamalt. Perestroika päädis aga riigisisese raha rahandusreformiga, mille eesmärk oli tuua majandust kasumlikumaks.
Lõpuks, totalitaarne süsteem Londoni kuninganna lõputseremoonial
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal märkis totalitaarse režiimi lõppu. Kommunistlik ideoloogia oli osutanud nõrkust ning areng oli peatunud. Mõned linnad ei olnud isegi enam osa Nõukogude Liidust. Lõpptulemus on see, et NSVL lagunes ja tuli luua uus riik, mida tunneme tänaseni tänapäeva Venemaa nimelisena.
Järeldus
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Nõukogude Liidu totalitaarne süsteem oli pikka aega kehtinud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide muutide tagajärg. Muutused saabusid alles 1960ndatel aastatel, kus totalitaarsest süsteemist saadud kogemused võimaldasid võimul olevatel isikutel näha, et totalitaarsed meetodid sobivad pigem ajaloo raames. Tänasel päeval mäletame nii Nõukogude Liidu edusamme kui ka selle totalitaarset süsteemi, mis muutis riigi ja selle kultuuri igavesti.