Kus On Pärit Pluss ja Miinus – Kõik, Mida Sa Tegelikult Pead Teadma
Pluss ja miinus on meie igapäevaelus olemas, ja meie elus on palju olukordi, kus see matemaatiline mõiste tuleb kasuks. Me kasutame neid mõisteid rutiinsetes toimingutes nagu arvete maksmine, rahatähtede arvutamine, jooniste või skeemide koostamine, matemaatiline analüüs, digitaalne turvalisussektsioon ja muud sama laadi ülesanded, kus peame arvutusi tegema. Kuigi need mõisted võivad tunduda iseenesestmõistetavad, pole meil alati teadmisi, kust need mõisted pärinevad ja kuidas need matemaatika ajaloos kujunenud on. Selle artikliga loodame teie küsimustele vastused anda ja plaanime teid viia tagasi ajalukku, et näha, kuidas need mõisted kujunesid ja kuidas me võtame nendest kõik kasu.
Alustuseks tuleb öelda, et pluss ja miinus on matemaatika alused, mida kõik õpivad koolis juba varases eas. Need kaks mõistet esindavad aritmeeetilist operatsiooni, mis lisavad arve kokku (pluss) või lahutavad neid üksteisest (miinus). Juba antiikajal tegeles matemaatika õppejõud nende mõistetega, milles olid esindatud kaunistused ja kirjeldused.
Plussmärk nähti esmakordselt võrdusmärgina 16. sajandi keskpaiku, kui Saksa matemaatik Johann Widmann seda tähistuseks kasutas. Kuid alles 18. sajandil kasutati plussmärki üldlevinud mõistena, kui ingliskeelne matemaatik Thomas Harriot pakkus välja, et kasutada plussmärki matemaatiliseks liitmiseks.
Miinusmärk ilmus samuti 16. sajandil, kuid selle kasutamist lihtsustati 17. sajandil, kui Prantsuse matemaatik Pierre Fermat sellele märgile üles- ja allalöödud tedi tähe juurde lisas. Fermati mõte oli, et minumärki võiks kasutada kahel viisil. Me kasutame seda arvude miinusena ja teisest küljest me kasutame seda kindla miinuse väljendamiseks, kui meil pole mingit muud viisi selle väljendamiseks.
Plussi ja miinuse mõisted on nii laialdaselt kasutatavad, et nad ulatuvad ka digitaalsetesse valdkondadesse, kus neid mõisteid kasutatakse tähti ja numbreid koodides. Pluss- ja miinusmärgid võivad asjad koos hoida või need lahti rebida ja nii on need ka programmeerimiskeeles asendamatud.
Jõudes tagasi elementaarteooria juurde, on plussi ja miinuse kasutamine liitmise ja lahutamise operatsioonide alus, mistõttu tõuseb see ka algebra baasmaterjalidesse. Vastavaid märke kasutatakse ka trigonomeetrias, mis hõlmab kolmnurkahingede omaduste arvutamist ja geomeetria lahendamist, kinemaatika, mis hõlmab liikumise arvutusi sellisel viisil, nagu see esineb mehaanikas ja eriti kosmoseteaduses, ja paljudel teistel matemaatika valdkondadel.
Kolme sõnaga kokku võttes võib plussi ja miinuse mõisteid kirjeldada kui lihtsaid, kuid siiski efektiivseid vahendeid arvude töötlemisel. Neid kasutatakse igas valdkonnas, kus tehakse arvutusi, mis tähendab, et need on meie igapäevaelus oluliselt esindatud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et pluss ja miinus on matemaatikas osutunud kahtlemata oluliseks ja see aegumatu mõiste on tõestuseks meie igapäevaelus osalemisest. Kaasaegne maailma ilma arvutusteta on raske ette kujutada ja seda eeskätt pluss ja miinusmärkide tõttu. Neid mõisteid kasutades saame teha usaldusväärseid analüüse ja teha tarku otsuseid, mis aitavad meie töid ja toimetusi paremini juhtida. Pluss ja miinus on alati olulised olnud ja tõeõs saavad nad olema ka tulevikus.