Kui kiiresti kasvab muru
Muru on haljastuse ja aianduse lahutamatu osa. Roheline, tihke muruplats on silmale meeldiv, ning mõnus jalutuskäik või piknik on mugavam, kui teravad kivid. Kuid kui kiiresti muru kasvab ja mis määrab selle kasvutempo? Selles artiklis uurime, kuidas muru kasvab, mis mõjutab selle kiirust ning kuidas saab neid tegureid kasutada muru paremaks hooldamiseks.
Murukasvu protsess
Muru kasv algab seemnest. Kui seeme on kinni mulda pandud, kasvab sellest juurestik. Kui juurestik on piisavalt arenenud, hakkavad lehed välja kasvama. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Selle käigus muudetakse päikesevalgusest saadav energia orgaaniliseks aineks, mis annab taimele jõudu ja toitaineid.
Muru kasvu mõjutavad tegurid
Muru kasvukiirus sõltub paljudest erinevatest teguritest, mida võib jagada kolme põhirühma: keskkonnategurid, hooldusega seotud tegurid ja muru enda omadused.
Keskkonnategurid
Keskkonnaolud mängivad muru kasvus olulist rolli. Päikesevalgus, temperatuur, õhuniiskus, sademed ja mullakiht on kõik tegurid, mis mõjutavad muru kasvukiirust. Päikesevalgus on oluline, sest see mõjutab taime fotosünteesi. Muru vajab temperatuuri vahemikus 12 – 24 kraadi, et kasvada optimaalses tempos. Õhuniiskus mõjutab muru niiskuse saamist. Liiga kuiv õhk võib mulla kuivada, mis takistab muru kasvu. Liiga märg keskkond ei ole samuti kasvule soodne.
Hooldusega seotud tegurid
Muru kasvu mõjutavad ka selle hooldusmeetmed. Kastmine, väetamine, õhutamine ja niitmine on kõik olulised tavapäraste hooldusmeetmete näited. Muru vajab pidevat niiskust, samuti toitaineid, et kasvada. Õhutamine aitab õhku jõuda juurteni ja pakkuda neile rohkem hapnikku. Niitmine on hädavajalik, et muru ei muutuks liiga pikkadeks. Pikad võrsed võivad varjata taime külgseid võrseid ja takistada taime kasvu.
Muru enda omadused
Muru sort ja kasvukiirus on muru kasvu mõjutav tegur. Kõige tavalisemad sordid on stratseesia ja tõmmuline muru. Need sortid erinevad lehtede, hormoonide ja muude kasvutingimuste poolest, mis mõjutavad ka nende kasvutemposid. Näiteks kasvab stratseesia muru kiiremini kui tõmmuline muru.
Kuidas muru õigesti hooldada
Et hoida muru tervena ja optimaalselt kasvamas, on vaja järgida nii keskkonnateguritele, hooldusega seotud teguritele kui ka muru enda omadustele vastavat hooldusplaani. Enne uue muru rajamist tuleks pöörata tähelepanu mulla omadustele. Mulla omadused nagu pH ja toitainetesisaldus võivad mõjutada muru kasvukiirust. Õige mulla valik on kriitilise tähtsusega.
Kui muru on kasvanud 10 – 15 cm pikkuseks, peaks seda hooldama. Lühema muru hooldus ei ole nii tülikas ja võtab vähem aega. Raja oma hoolduskava sõltuvalt muru sordi omadustest. Kärpimise ja õhutamise võib teha kas käsitsi või automaatse niidukiga. Kui muru on kuivatel kuudel liiga kuiv, tuleb seda kasta. Kuid kasta tuleks korraga sügavalt, nii et juured jäävad kastmisest kindlasti niiskesse maa sisse.
Järeldus
Muru kasvu kiirus sõltub paljudest erinevatest teguritest. Muru hooldamine vajab külma pea ja süstemaatilist lähenemist. Keskkonnategurid, hooldusega seotud tegurid ja muru enda omadused mõjutavad muru kasvu ja elujõudu. Hea hoolduse korral annab muru aastaid rõõmu ja tugevat kaitset maa erosiooni eest. Kuid hoolduse lihtsustamiseks peaksime õppima, kuidas need mõjutavad tegurid jagada ja hoida muru tervena ning õiges kasvus, kindlasti ka vältides sellele ebavajalikku ülekoormust.