Nullkulu

Nullkulu

mis toimub eestis?

Mis toimub Eestis – Eesti sotsiaal-, majandus- ja poliitilised arengud ja väljakutsed

Eesti Vabariik on viimase kümnendi jooksul läbinud märkimisväärseid muutusi sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises valdkonnas. Selles artiklis vaatleme, millised on Eesti peamised muutused, väljakutsed ja arengusuunad.

Eesti majandus

Eesti majandus on viimase aja jooksul kasvanud. 2017. aastal ulatus meie majanduskasv 4,9%-ni, mis oli Euroopa Liidus kõrgeim. Eesti majanduse jaoks on olulised valdkonnad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, puidutööstus, turism ning logistika ja transpordi teenused.

Eesti on ka tehnoloogia valdkonnas toimunud suure arengu läbi. Siin on loodud sellised edulood nagu Skype, Playtech, Transferwise ja paljud teised tehnoloogiaid ettevõtmised.

Eesti on ka äärmiselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Rääkides konkurentsivõimest, Eesti on maailmas viiendal kohal, mis muudab meid küllaltki soodsaks investeerimispiirkonnaks.

Eesti poliitika

Eesti poliitiline süsteem on demokraatlik ja parlamentaarne. Riigipea on president, kes mängib eelkõige esinduslikku rolli, andes oma nõusoleku seaduste, riigilepingute ja välispoliitilist tähtsust omavate aktide allkirjastamiseks.

Riigikogu on täitevvõimude kontrollijana seotud kõigi seadusandliku tegevusega. Riigikogu on ka parlamentaarne järelevalveasutus, mis jälgib Vabariigi Valitsuse tegevust ning seadusandlike ja majanduslike probleemide lahendamist.

Eesti tervishoiusüsteem

Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt arenenud ja praegu on tervishoiusüsteem tugevam kui kunagi varem. Patsientidele pakutakse kvaliteetset arstiabi, uusi ravimeetodeid ja meditsiinilisi seadmeid. Tervishoiusüsteem on tugevalt digitaliseeritud, millega on tagatud kiire tarne ja ravi informatsiooni jagamine üksikute meditsiinitöötajate vahel.

Eesti ühiskond

Eesti ühiskonnas toimunud olulisi muudatusi on demograafiline muutus. Eakamate elanikkonna osakaal on kasvanud, samas kui nooremate inimeste osakaal on vähenenud. Eesti ühiskonna moodustavad praegu peamiselt kaks rahvusrühma – eestlased ja venelased.

Eestis on ka märkimisväärne regionaalne erinevus. Pealinn Tallinn ja selle äärelinn on Eestis majanduslikes, sotsiaalsetes ja ka kultuurilistes arengutes juhtohjuse haaranud. Sellele vaatamata on ka väljaspool Tallinnat toimunud olulisi arenguid.

Kokkuvõte

Eesti on viimase aja jooksul kogenud kasvu ja arenguid erinevates valdkondades. Meie majandus on kasvav ja konkurentsivõimeline, samas kui poliitilises süsteemis on jätkuv demokraatia. Tervishoiusüsteem ja ühiskonnakorraldus on tugevamad kui kunagi varem. Siiski võivad regionaalsed erinevused põhjustada väljakutseid riigi tulevikus.