Vertigo on tajumise häire, mis tekitab pearinglust või ebakindlustunde. See on seisund, kus tekib tunne, et keegi või midagi liigub või keerleb ümber sinu ümber, kuigi see pole tegelikult nii. See võib esineda igas vanuses inimestel, kuid vanemad inimesed on selle suhtes altimad. Lisaks võivad teatud haigused mõjutada vertigosse kaldumist, sealhulgas migreen, ajuvigastused, aju verejooksud ja Meniere’i tõbi.
Kuid vähemalt üks kolmandik juhtudest on idiopaatiline, mis tähendab, et sellel pole teadaolevat põhjust. Kuid olenemata põhjusest, võivad vertigosümptomid olla häirivad ja piiravad igapäevaelu. Selles artiklis räägime laiendatud või vertigo kohta üldisemalt, kaaludes selle peamisi sümptomeid, ravivõimalusi ja ennetamismeetmeid.
Peamised vertigosümptomid
Vertigo põhiline sümptom on pearinglus. See tähendab, et inimesed tunnevad end ebakindlalt või ebastabiilsena, kogedes samal ajal, et keegi või midagi keerleb nende ümber. Vertigo võib olla lühiajaline või korduv, ning seda võib kaasneda iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäire, higistamine või kuulmislangus. Lisaks võib mõnel inimesel tekkida tinnitus ehk helisemine või kohin kõrvus.
Vertigosümptomid erinevad igal inimesel, kuid üldiselt on need enamasti identsed. Mõnedel juhtudel on need intensiivsed, samal ajal kui teistel juhtudel võivad nad olla nõrgemad. Seetõttu on oluline, et kui tekivad sümptomid, tuleb pöörduda arsti poole, kes võib aidata diagnoosida ja ravida seda seisundit.
Vertigoravi võimalused
Vertigo ravi võib olla suunatud põhihaiguse, nagu migreen või Meniere’i tõbi, ravile. Kui vertigo on idiopaatiline, võib ravi olla suunatud sümptomite kergendamiseks. Mõnel juhul võib arst välja kirjutada ravimeid, mis aitavad vähendada iivelduse või pearingluse sümptomeid. Sellised ravimid nagu beeta-histamiinid, antikolinergilised ravimid ja antipsühhootilised ravimid võivad aidata sümptomeid vähendada.
Füsioteraapia võib aidata ka tasakaalu ja vestibulaarse süsteemi parandamisel. Füsioterapeut saab kasutada meetodeid, nagu vestibulaarne rehabilitatsioon, et aidata hõlbustada keha tasakaalu ja vahemälu efektiivsuse taastamist. Massaaž, nõelravi ja chiropraktika võivad ka aidata sümptomeid leevendada.
Mõnedel juhtudel võib olla vajalik operatiivne ravi. Näiteks võib vestibulaarse närvi sektsioon ehk kirurgiline lõikamine aidata Meniere’i tõve põhjustatud sümptomeid. Kuid igal juhul tuleb enne operatsiooni kaaluda mitmeid tegureid, nagu patsiendi vanus, tervislik seisund ja vertigo raskusaste.
Vertigovastased ennetusmeetmed
Mõned ennetusmeetmed võivad aidata vältida vertigohood. Näiteks võib ennetamine hõlmata toitumisharjumuste ja muude lavastuste korrigeerimist, mis võivad põhjustada vertigohoodsid. Inimesed peaksid ka vältima järsku liikumist või asendi muutmist, mis võib suurendada pearingluse või ebakindlate tunnete tekkimise riski.
Ennetusmeetmed võivad hõlmata ka järgmisi meetmeid:
1. Regulaarne füüsiline koormus, sealhulgas kalduvus tasakaaluharjutusi.
2. Stressi ja ärevuse vähendamine.
3. Tervislik toitumine ja vedeliku tarbimine.
4. Puhkus ja piisav uneaeg.
5. Keeruliste masinate või sõidukite vältimine.
Kokkuvõte
Vertigo on seisund, mis põhjustab pearinglust ja ebakindlustunnet. Selle seisundi sümptomid võivad olla häirivad ja piiravad igapäevaelu. Vertigo võib olla põhjustatud erinevatest haigustest nagu Meniere’i tõbi, ajuvigastused või migreen. Ravi võib hõlmata nii operatiivset kui ka mittetulunduslikku ravi, ja ennetusmeetmed võivad aidata vältida vertigohood. Seega on oluline pöörduda sümptomite korral arsti poole ja hankida vajalikku ravi.