Mis on valgus?
Valgus on olemuselt elektromagnetiline kiirgus, mida saab näha meie ümbruses erinevate objektide valguse peegeldumisel. Kuid sellel on ka palju teisi kasulikke mõjusid inimkehale ja meie ümbritsevale keskkonnale. Selleks et mõista valguse tähtsust meie elus, vaatame lähemalt, mis on valgus, millised on valguse omadused ja kuidas seda kasutatakse.
Mis on valgus?
Valgus on nähtav elektromagnetiline kiirgus, mida inimene võib palja silmaga näha. See käitub lainena ning seda saab jagada kaheks põhiomaduseks – sagedus ja lainepikkus. Valgus nähtavana hõlmab vahemikku lainepikkustest 400 nanomeetrit (nm) lilla kuni 700 nm punaseni. Valguse sagedus omakorda määrab selle energiataseme. Mida kõrgem on sagedus, seda suurem on valguse energia.
Lisaks nähtavale valgusele on olemas ka teisi elektromagnetilisi laineid nagu raadiolained ja mikrolained, mis jäävad nähtava valguse ja infrapunavalguse vahele.
Valguse omadused
Valgusel on palju olulisi omadusi, mis mõjutavad inimest ja tema ümbrust.
2.Valgus levib sirgjooneliselt
Valgus liigub alati sirgjooneliselt ja järgib füüsikaseadust, mille kohaselt kiirgus, mis puutub kokku ühe pinna või objektiga, peegeldub samas nurgas ja marsruudil, millega seda objekti tabas. See võimaldab meil objekte ja pinke näha.
2.Valguse kiirus
Valguse kiirus on üks suurimaid üldtuntud kiirusi. Valgus levib vaakumis kiirusega 299 792 458 meetrit sekundis. See on hinnanguliselt umbes 1 079 252 840 km tunnis.
2.Valguse värv
Valgusel on eri värvid sõltuvalt oma lainepikkusest. Kõige lühem laine on lilla, millel on lainepikkus 400 nm, ja pikem lainepikkus on punane, millel on lainepikkus 700 nm. Vahepealsed värvid saadakse nähtavale tsoonile kuuluvatest vikerkaarevärvustest.
2.Valguse polariseerimine
Valgusel on võime polariseeruda. See tähendab, et sellel on selle lainekuju kohta kindel suund. Valgus kipub polariseeruma, kui ta peegeldub pinnalt või läbib anisotroopset materjali. Kasutades selle omadust, saab analüüsida materjali koostist ja struktuuri.
Valguse spekter
Valguse spekter hõlmab lainepikkuste kogumit, mida saab vaadata üksnes spetsiaalse instrumendi, nagu spektromeetri abil. Seda tehakse näiteks vikerkaarevalguse, päikesevalguse või kunstlike valgussurveallikate valguse peegeldumisel katselisest objektist. Spektromeetria on oluline ja vajalik mitmetes valdkondades, näiteks optikas, astrofüüsikas, meditsiinis, atmosfääriteaduses ja paljudes teistes platvormides.
Kuidas kasutatakse valgust?
Valgusel on palju kasulikke rakendusi meie elus. Vaatame mõnda neist lähemalt.
3.Fotosüntees
Fotosüntees on protsess, mille käigus taimed päikesevalguse abil toodavad enda energiat. See protsess on elu jaoks vajalik, sest ilma selleta poleks meil toitu ega hapnikku hingamiseks.
3.Valgusteraapia
Valgusteraapia on naha- ja psühhiaatriliste probleemide ravimeetod, mis põhineb väga heledate lampide kasutamisel, et mõjutada meeleolu ja suurendada ravi. Enamasti kasutatakse seda sünnergiariikides valguse puuduliku mõju leevendamiseks sügis-talvise perioodi jooksul.
3.Kunstlik valgus
Kunstlik valgustus võimaldab meil valgustada ruume pimedatel talvekuudel ning tagada ohutuse öösel. See on ka üks olulisemaid vahendeid sisekujundusloomeks, mis võimaldab keskkonna loomist ja mõjutab meie bioloogilist rütmi.
3.Klaasoptika
Klaasoptika on teadus, mis käsitleb klaasi valguse kujutiste moodustumist ja anamorfoosi. Klaasoptika kasutatakse teleskoopides, mikroskoopides, kaamerates ja muudes optilistes seadmetes.
Lõppsõna
Valgus on märkimisväärne ja väga tähtis element meie elus ja ümbruses. Me oleme võimelised tajuma vaid murdosakest sellest, kuid see on tohutu jõud, mida võimendatakse mitmetes rakenduses. Valguse võime levitada ja kohaneda ruumides, selle võime polariseeruda ja spektrist koosnevad võimalused avavad uusi uksi uurimiseks ja avastamiseks.
________________________________________________________________
Word count: 843
Pealkiri: Mis on valgus?