Mis on rakk
Rakk on elusorganismi väikseim funktsionaalne üksus. Kõik organid ja koed koosnevad rakkudest, mis on omakorda koosseisus rakkudest organelle. Rakkude tüüpe on palju, kuid kõigi rakkude struktuur on sarnane. Kõikides rakkudes on geenid, rakumembraan ja tsütoplasma.
Rakumembraan on raku väliskiht, mis määrab, mis võib sisse ja välja liikuda ja kaitseb rakku keskkonna kahjulike mõjude eest. Tsütoplasma on vedel osa rakust ning selles sisalduvad rakulised organelid, sealhulgas ribosoomid, mis vastutavad valkude sünteesimise eest.
Rakkude geenide maht on ka individuaalsel tasemel erinev. Geenid sisaldavad DNA-d, millest valmistatakse RNA-d. RNA-st omakorda sünteesitakse valke, mis panevad raku toimima.
Rakke saab jagada kahte kategooriasse: prokarüootilised ja eukarüootilised. Prokarüootilisi rakke leidub bakterites ja arketes. Eukarüootilised rakud on teised kui prokarüootilised rakud, sest neil on tuum. Eukarüootilised rakud loodi umbes 1,5 miljardi aastat tagasi organismide arengu ajal ning on tunduvalt keerulisemad kui prokarüootilised rakud.
Rakkudel on palju erinevaid funktsioone, sealhulgas ainevahetus, kaitse, reageerimine, rakuline liikumine, paljundamine ja rakusignaalid. Lisaks saavad rakud üksteisega suhelda. Rakkude side on oluline osa organismi terviklikkusest ning on oluline funktsioneerimiseks.
Rakkude uurimise aluseks on mikroskoop. See võimaldab teadlastel näha rakke väga suures suurenduses, paljastades uusi teadmisi ja lähendades teadlasi molekulaarbioloogiates. Mikroskoopide arendamine on aastatega edasi arenenud, et tagada suurem kindlus ning kvaliteetsemad uurimused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et rakud on elu aluseks. Need väikesed funktsionaalsed üksused on olulised kõikides elusorganismides, olgu nad siis prokarüootilised või eukarüootilised rakud. Rakke on uuritud aastakümneid ning aina uusi avastusi tehakse igal aastal. Rakke on hädavajalik uurida ka seetõttu, et need mõjutavad meie tervise seisukorda. Lõppude lõpuks on just üksikute rakkude kogum, mis loovad meie keha.