Mis on proosa ja miks seda kirjutatakse?
Proosa on kirjanduse žanr, mille eesmärk on jutustada lugu või esitada faktilist informatsiooni. Proosa peamine erinevus teistest kirjandusžanritest nagu poeesia või näitekirjandus on see, et selles kasutatakse tavalist keelt, milles rõhk pole niivõrd sõnade kõlavusel või rütmilisusel, vaid nende sisulisel tähendusel. Proosat võib leida enamikust kirjalikest tekstidest, alates ilukirjandusest kuni akadeemiliste artiklitest ja teadustöödeni.
Proosa erineb poeesiast selgelt keelekasutuse poolest. Kuigi poeesia kasutab sageli müstilisi metafoore ja sümboleid, mõjutab proosa lugejat oma selguse ja mõistetavusega ning võimaldab lugejal süveneda teksti sisusse ilma poeesia abstraktsusega silmitsi seismata. Sellepärast kasutavad kirjanikud tavaliselt proosat, kui nad soovivad jutustada lugu või esitada faktilist informatsiooni.
Proosat võib jagada kaheks suureks kategooriaks – ilukirjandus ja mitteilukirjandus. Ilukirjandus hõlmab romaane, novelle ja jutukogusid ning seda kirjutatakse selleks, et lugejaid meelelahutada või nende elusid mõjutada. Mitteilukirjandus on tõsielul põhinev ning selles kirjeldatud sündmused, teemad ja faktid on kõik tõelised. Näiteks võib see hõlmata ajaloolisi teoseid, teaduslikke uurimusi, majandusanalüüse jne.
Proosa kirjutamise tehnikad võivad erineda sõltuvalt žanrist ja eesmärgist, kuid mõned põhivõtted on samad. Näiteks peab proosatekst olema hästi organiseeritud ja loogiline. Selleks on oluline kasutada erinevaid võtteid, nagu näiteks lühikesed laused või paljutähenduslikud sõnad. Samuti peab proosatekst olema ladusalt kirjutatud, et lugeja saaks teksti sisusse kergesti süveneda.
Proosatekste kirjutades tuleb samuti arvestada, et need peaksid olema lugejale huvitavad ja põnevad. Seda on võimalik saavutada kujundlike väljendite, huvitavate tegelaste ja unustamatute süžeedega. Proosat kirjutades on oluline oskus luua lugejale emotsionaalselt kaasahaarav ja interaktiivne lugemiskogemus.
Kokkuvõttes võib öelda, et proosa on väga oluline kirjanduse žanr, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas. Olgu siis tegemist ilukirjanduse või mitteilukirjandusega, proosa kirjutamisel on oluline arvestada lugejate huvide ja vajadustega, et teksta jätaks võimalikult tugeva ja positiivse mõju.