Mis on Plas – Täielik Selgitus Plastikust
Plastik on leidnud oma tee igapäevaellu, täites erinevaid eesmärke, alates meie kodus kuni töökohale. Kuid mis on plastik ja kuidas see töötab? Sellele ja paljudele teistele küsimustele vastame selles kirjas.
Peamised omadused
Plastik on polümeeride rühm, mis on saadud looduslikest või sünteetilistest reaktsioonidest. Plastik on tuntud oma paindlikkuse, kerguse ja tugevuse poolest. Lisaks on plastikul mitmeid muid omadusi, sealhulgas selgus, elektrijuhtivus ja kulumiskindlus. Plastikut saab kasutada paljudel erinevatel tööstusharudel, näiteks meditsiinis, elektroonikas, ehituses ja autotööstuses.
Polümeeride tüübid
Polümeerid võivad olla looduslikud või sünteetilised ja need võivad olla kas termoplastilised või termoreaktiivsed. Naturaalsed polümeerid on puidu, lateksi ja kummi kujul. Sünteetilised polümeerid võivad olla näiteks plastik, nailon ja polüester. Termoplastidega saab plastikust luua erinevaid kujundeid. Termoreaktiivsed polümeerid ei sulandu, vaid põlevad ja võivad kõvastuda.
Looduslikud polümeerid
Looduslikud polümeerid, nagu taimne kiud ja puit, on populaarsed keskkonnasõbralike alternatiivide tõttu. Neid saab kasutada rõivatööstuses, ehituses ja isegi toiduainetööstuses. Looduslike polümeeride tootmine on vähem kulukas, kuid need on sageli mitte nii tugevad kui sünteetilised polümeerid.
Sünteetilised polümeerid
Sünteetilised polümeerid on laialdaselt kasutatavad, sest neid on kerge toota ja neil on pikem eluiga. Nende tugevus ja kulumiskindlus on paremad kui looduslikel polümeeridel. Sünteetiliset polümeerid võivad olla ka biolagunevad, mille eelis on nende bioloogiline lagunemine, kuid üldiselt on biolagunevad sünteetilised polümeerid kallimad kui muud tüüpi polümeerid.
Kuidas Plastikut valmistatakse
Plastiku valmistamise protsess sisaldab kolme etappi; polümeriseerimine, vormimine ja viimistlus.
Polümeriseerimine
Polümerisatsioon on protsess, kus monomeerid liidetakse varaseks polümeeriks. Monomeerid ühendatakse reaktsiooni abil, kasutades spetsiaalseid katalüsaatoreid.
Vormimine
Pärast polümeriseerimise protsessi saadakse granulaarset materjali, mida saab vormida erinevateks toodeteks, kasutades ühte neljast vormimismeetodist. Süstimisvormimine on protsess, kus polümeer paigutatakse kuumutatud vormi, mis on tavaliselt valmistatud metallist. Näiteks võib kasutada süstimisvormimist teistes tööstusharudes, näiteks autotööstuses. Õhukesed polümeerkiled, nagu pakkematerjalid, valmistatakse ekstrusiooni teel. Teine meetod on survevormimine, mida kasutatakse näiteks mänguasjade ja kodumasinate valmistamisel, eriti kui nõutakse suurte materjalide/mõõtmete tihedus. Kuuma trükivormimine on veel üks meetod, mida saab kasutada tavaliselt rasketele materjalidele, nagu teraslehed.
Viimistlus
Viimistlusprotsessid hõlmavad lõikamist, pinnatöötlemist, haavandamist ja graveerimist. Kuigi viimistlus tähtsus sõltub tööstusharust, mõjutavad need protsessid kõik toote kvaliteeti ja suurendavad tootmiskulusid.
Kokkuvõte
Plastik on oluline osa kaasaegsest igapäevaelust, kuid selle omaduste ja tootmisprotsesside mõistmine on endiselt paljudele salapärane. Plastil on mitmeid erinevaid omadusi, mida saab erinevates tööstusharudes kasutada. Selleks, et luua uusi tooteid ja parendada juba olemasolevat, on vaja tõhusalt mõista erinevate polümeeride omadusi ja valmistamisprotsesse. Plastikut saab kasutada innovatiivsete ja praktiliste lahenduste leidmiseks ning see ainult laieneb meie igapäevaellu.