Mis on pesastumine?
Pesastumine on oluline faas enamus loomade, lindude ja putukate elus. See on nende jaoks loomulik produktiivne faas, kus toimuvad liigi paljunemisega seotud tegevused. Toimuva protsessi käigus ehitatakse pesi, kuhu munad pannakse ning inkubeeritakse, et kooruksid pojad ning kasvaksid suureks ning saaksid iseseisvaks.
Pesastumine on oluline ka taimede perspektiivist. See on nende jaoks võimalus levitada seemneid ja tagada ellujäämine liigina. Enamik taimseid liike ilma pesitsemiseta kahaneb või võib puhtalt välja surra.
Mis on pesa eesmärk?
Pesad on konstrueeritud ja üles ehitatud just ulatusliku elutsükli läbimiseks. Pesade kaitsealune eesmärk on tagada kasvavale liigile ohutus ja mugavus.
Liigikaaslased nagu emasloomad leiavad endale partnerid ja rajavad oma territooriumi. See aitab kaasa ka teiste aspektide loomisel, nagu munade munemine, munade inkubeerimine, poegade kasvatamine, toitmine ja üldine ellujäämine kuni need võimelised iseseisvaks.
Milleks pesad ehitatakse?
Pesad on olemas, et tagada emasloomadele ja poegadele turvaline paik elamiseks. Nende ehitamine tagab ka munade ohutuse inkubeerimise ajal ning annab poegadele hõlpsa ligipääsu toidule, mida emalind neile normaalselt toob.
Pesade ehitamine on eriti oluline linnumaailmas, kus pesad aitavad kaasa paaripaljunemisele ning uute lindude ilmaletoomisele. Pesad on ka olulised putukate, ämblike ja muude selgrootute puhul, mis kasutavad neid munemiseks ning nende järglaste tugiapparaadi hoidmiseks.
Aga mida pesitsevad loomad ja putukad?
Pesitsemise erinevaid keerukaid viise kasutavad loomad ja putukad on hämmastavad. Teatud liigid ehitavad pesad üksi, mõned kasutavad pesitsemisel kommunikatsiooni, teised kaasavad abi ja kolmandad isegi koloniseerivad väikesed alasid, et rajada pesi. Allpool on loetletud mõned levinud pesitsemismeetodid.
– Põhikursus – seda tüüpi pesitsemistehnika hõlmab ühe poolt tugeva struktuuri ehitamist, mille toetamiseks kasutatakse puid ja muid tugevaid materjale. Saadaval on pesad, mis sobivad ühele isendile või tervetele kolooniatele.
– Savi pesad – ühises elupaigas paiknevad tavaliselt putukad. Savi pesad kasutavad savi või savi segusid, et ehitada juurdepääsetavaid kodu.
– Kivid – ohuolukordade korral kasutavad teatud liigid kivist koosnevaid pesi. See pakub tugevat kaitset neile, kes varjavad end kivide vahel, ning on ka kaitseväe tasemel raskesti ületatav, et pääseda aladele, mis korjasid elutsüklil olulist toitu.
– Väljad – paljud selgrootud kasutavad ka väljade ülesehitamist, kus pesad on kujundatud taime lehtedest moodustatud korvide-taolistena. Need pesad on kõige tõhusamad, kui nende kasvuala on piiratud ja nende liikumisvõime on piiratud.
Uurimustöö pesadest on viinud arusaamiseni, et loomad tellivad oma pesitsemispaigad kohandama vastavalt toetava keskkonna tingimustele. Näiteks pesi ehitavaid linde võib täheldada paaritumisaja alguses, et lohistada haireid nii, et pesad oleksid hästi varjatud ja lindude jaoks saabuvad sageli haprad meeleolud. Hajutatud räästasid ja haljasalasid tasub varjata, et tagada pesade privaatsus.
Pesade ehitamine on eriti oluline röövloomade püüdmise ja kiskjate eest põgenemise jaoks. Väljend “pesaelu” osutab sellele, et pesitsevad loomad kulutavad palju aega ja vaeva oma kodude ehitamiseks ja säilitamiseks. Seega, pesade ehitamise tõttu võib rikkaliku kodu rajasinutele olla aeg ärevalt või juhuslikult mööduv.
Kokkuvõte
Pesastumine on oluline faas enamus loomade, lindude ja putukate elus. Selle käigus tehakse liigi paljunemisega seotud tegevusi, nagu pesade ehitamine, munade inkubeerimine ja poegade kasvatamine. Pesad on konstrueeritud ja üles ehitatud just ulatusliku elutsükli läbimiseks, tagamaks emasloomadele ja poegadele turvaline paik elamiseks. Iga loomaliik kasutab ehitamiseks erinevaid tehnikaid, mis on kohandatud toetava keskkonna tingimustega, et tagada pesade privaatsus ja ohutus. Pesade ehitamine on elutsükli oluline osa, mis aitab kaasa liigi püsimisele ja muudab loodusmaailma rikkamaks.