Nullkulu

Nullkulu

mis on orbiit?

Mis on orbiit: Täielik juhend planeetide, tähiste ja kosmose kohta

Kui oled kunagi astronoomiaga kokku puutunud, oled kindlasti kuulnud terminit “orbiit”. Orbiit on asend, kus kosmoses asuv taevakeha liigub teise taevakeha ümber kindla trajektoori järgi. Selle artikli eesmärk on anda Teile kõik vajalikud teadmised, et mõista orbiidi täielikku olemust ja seda, kuidas see planeetide ja tähiste käitumist mõjutab.

Mis on orbiit?

Orbiit on trajektoor, mida taevakeha mööda liigub teise taevakeha ümber raskusjõu mõju all. Orbiit on kindla kuju ja suurusega – perioodiline kurviline tee punktist A punkti B. Selle teekonna aeg, kaugus ja kuju sõltuvad taevakeha ja selle ümber liikuva taevakeha massist ja kaugusest.

Kui kaks taevakeha on üksteise mõju all, siis neid seob vastastikune gravitatsiooniline jõud. Selle jõu tõttu liigub üks taevakeha mööda kindlat trajektoori teise taevakeha ümber – see trajektoor ongi orbiit.

Planeedid, komeedid ja satelliidid kõik liiguvad mööda orbiiti, vastavalt nende massile ja kaugusele, mida nad teise taevakeha suhtes hõivavad.

Orbiidi koosseis ja liigid

Orbiiti mõjutavad mitmed tegurid, muutes selle keeruliseks ja mitmekihiliseks süsteemiks. Ka väliskeskkond, nagu teised taevakehad, hõlmab orbiidi koosseisu – see võib mõjutada ja muuta selle kuju, suurust ja teekonda.

Tavaliselt kasutame teaduslikus vallas termineid geotsentriline ja heliosentriline süsteem. Esimeses sätestatakse, et Maa asub universumi keskel, kusjuures päike, tähed ja teised taevakehad tiirlevad ja liiguvad ümber selle. Heliosentrilises süsteemis aga paikneb Päike universumi keskpunktis, ülejäänud taevakehad liiguvad ümber selle.

Kui rääkida orbiitidest, siis sunnitud orbiteerimine tähendab seda, et taevakeha on teise taevakeha tõmbejõu all, näiteks päike ja planeedid. Valikuline orbiteerimine toimub siis, kui orbiit liigub läbi tühja ruumi, ilma mõju avaldamata tervikule.

Orbiitide liigid jagunevad ka madalaks orbiidiks, kesk- ja kõrgeks orbiidiks vastavalt nende kaugusele Maa pinnast. Umbes 200 km kaugusel Maa pinnast asub madal orbiit, kus asuvad suuremad satelliidid ja rahvusvaheline kosmosejaam. Keskmine orbiit on 200 km ja 35 786 km vahemikus Maa pinnast. Selle lennutee kasutab GPS-süsteem. Kõrge orbiit ületab 35 786 km kaugust Maast.

Orbiitide omadused

Orbiidi kuju, suurus ja kestus sõltuvad taevakeha kaugusest teise taevakeha suhtes ja nende massist. Planeetidel on erinevad orbiidid, kuid need võivad muutuda ka päikese ümber kiirustumise keskmisest kaugusest tulenevalt. Kui taevakeha orbiidil on ellipsikujuline kuju – ehk pikem ja lühem telg, liigub ta pikema kiirendiga trajektooril orbiidi kõige lähemal ja aeglaseimaks kõige kaugemal.

Mis on perihel?

Perihel on päikese lähim punkt orbiidil. Päikest ümbritseva 8 planeedi perihel on väga erinev – Kuid Jupiteril on periheli kaugus suurem kui Marssil, kuigi Jupiteril on suurem mass ja kombineeritud veeldatum gravitatsiooniline mõju.

Mis on aphelion?

Aphelion on planeedi tsentraalse planeedi kaugeim punkt. Sellele vastupidine tavaline termin on perihelion. Aphelion on enamasti ovaalkujuline orbiit, ja sõltub kaugusel asuvast raskusjõu kehast.

Järeldus

Mõistmine, kuidas orbiit toimib ja mis faktorid selle kujunemisse mõju avaldavad, on alati väljakutse. Siiski annab see meile kosmose kohta kasulikku teavet ja laiendab meie teadmisi sellest, kuidas universumine toimib. Loodetavasti on see artikkel aidanud teil paremini mõista orbiidi täielikku olemust ning selles sisalduvaid varjatud aspekte.

Veel.