Mis on mõis: ajalooline ja kultuuriline ülevaade
Mõisad olid ajalooliselt olulised osad Eesti kultuurist ja pärandist, ning on seetõttu tänaseni paljude jaoks huviobjektiks. Mis on mõis, kust nad pärit on ning mis nendega praegu täpselt juhtub, on teemad, mis vajavad selgitamist ja rohkem tähelepanu. Selles artiklis uurime lähemalt ajalugu ja tänapäeva mõisate kohta Eestis ning mis neid nii eriliseks teeb.
Mõisad Eesti ajaloos
Mõisad on olnud Eesti ajaloo keskmes juba sajandeid. Esimesed mõisad rajasid ordulinnused, kus linnusemaad jagati sõduritele ja põllumajandustöölistele. Kuna toonane rüütliordu valitses tugevalt maapiirkondi, said mõisad edasi areneda ka pärast ordu kokkuvarisemist.
16. sajandil rajasid kohalikud aadlikud oma mõisad, peamiselt eesmärgiga suurendada oma tulu. Mõisatele anti palju maad ja varasid ning nii said nad hakata arenema. Kõige suurem mõisa ajastu toimus aga XVIII sajandi esimesel poolel, mil Venemaa keiser toetas mõisaomanike arengut ja soosis maal elavate aadlike ja kaupmeeste kogukondi maaelu arengus.
Mida mõisad kujutasid endast enne Eesti iseseisvumist? Mõis oli suur maa-ala kogukond, millel oli oma majandus, aadelksi uppakonnad, talupojad ja ööbimisvõimalused külalistele ja aadlikele. Tavaliselt oli mõisal oma vesiveski, jõujaam, karjaaed, korralikud teed ja üldiselt kõik, mida võib ette kujutada suure ja eduka maa-ala puhul. Lisaks kaunistati mõisasid tavaliselt kaunite aedadega, parkide, tiikide, sepistustega ja teiste dekoratiivsetega.
Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal võeti paljud mõisad riigi poolt riigistamise käigus. Paljud teised mõisad muutusid välismaalaste kätesse, kuna omaksed ei suutnud neid endale lubada. Erinevatel aegadel kasutati mõisaid koolide, lastelaagrite, haiglate ja puhkekodadena.
Mõisate ümberkorraldamine
Mõisate tähendus on ajas märkimisväärselt muutunud. Tänapäeval on neist paljud muuseumid ja turismiatraktsioonid. Paljud mõisad on saanud konverentside, pulmade ja muude ürituste korraldamise keskusteks ning pakuvad turistidele erinevaid majutusvõimalusi.
Eestis on tähtsad mõisad Pädaste, Palmse, Sagadi ja Kuremaa. Neid mõisu külastades on võimalik näha, kuidas toimisid elukutselised pered ja millised olid nende elutingimused.
Mõisate taastamine ja säilitamine
Üks tähtsamaid aspekte mõisa taastamisel on auväärse ajaloo säilitamine. Sulgemine võib tähendada selliste ainulaadsete ajalooobjektide kadumist maailmas jäädavalt. Näiteks kui Pädaste mõis veel mõned aastad tagasi oli täiesti halvasti ja katki, siis selle taastamiseks tuli luua uus, auväärne ja atraktiivne mõis. Selline teguviis annab võimaluse säilitada kultuurilist teadmist, mis järjest kaob, ja ühtlasi puhastada Riigi riiklikke kultuuriväärtusi takistavast majandustegevusest. Kunsti- ja kultuuriajaloo säilitamiseks on võimalik kutsuda Londoni, New Yorgi ja Prantsuse disainerid, disainerid ja ajaloolised muuseumid korraldama erinevaid kultuurikaitseprojekte.
Lisaks peame mõtlema ka sellele, kuidas mõisaid ja nende kultuuriväärtusi kooskõlas viia loodushoiuga, keskkonnakaitsega ja turismiga. Mõisad on ennekõike looduskaitseobjektid, millega peame kooskõlas olema, ning millistele ülesannetele peame tähelepanu pöörama.
Järeldus
Kokkuvõttes on mõisad Eesti kultuuripärandi oluline osa ning nende säilitamine on meie ühiskonna jaoks tähtis. Mõisad on paljude jaoks kultuuriline ja ajalooline huviobjekt ning võivad turismi ja majutuse valdkonnas osutuda väga kasulikuks. Oluline on mõelda ka mõisate taastamisele ja keskkonnakaitsele, et kaitsta nende kultuurilist ja looduslikku pärandit. Lõppkokkuvõttes on mõisad Eesti ajaloo ja kultuuriajaloo üks suurimaid väärtusi ja neid tuleks austusega kohelda ning säilitada.