Mis on melanoom: sümptomid, diagnoosimine ja ravi
Melanoom on üks kõige ohtlikumaid nahavähitüüpe ja seda põeb üha rohkem inimesi üle kogu maailma. Melanoom areneb pigmentrakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks, ning see võib levida teistesse kehaosadesse, kui seda ei avastata ega ravita varases staadiumis. Selles artiklis räägime, mis on melanoom, millised on selle sümptomid, diagnoosimis- ja ravivõimalused.
Mis on melanoom?
Melanoom on tüüpiline nahavähitüüp, mis areneb melanotsüütidest. Kuigi melanoom on kõige sagedamini seotud naha muutustega, võib see tekkida ka silma võrkkestas, limaskestadel ja muudes kehaosades. Melanotsüüdid toodavad pigmente, mis annavad nahale, silmadele ja juustele värvi. Kuigi enamik melanoome areneb nahapinnal, on olemas ka vähem levinud tüüpe, mis tekivad jala tallal, peopesal või suguelunditel.
Sümptomid
Melanoom võib esineda mitmel kujul, kuid enamikul juhtudel tekib see pigmendi kasvuna, mis näeb välja nagu ebaregulaarne mool. Siin on melanoomi peamised sümptomid:
– Kuju: võib olla ebaregulaarne, sümmeetriline või asümmeetriline
– Suurus: võib olla suurem kui 6mm (või sama suur kui pliiatsi kummiosa)
– Värvus: mitmevärvilised ja ebahomogeensed pigmendilaigud
– Servad: ebaühtlased, saetud või hägused servad.
Teised sümptomid, mida võib seostada melanoomiga, hõlmavad sügelevaid, veritsevaid, haavandeid tekitavaid või valulikke muutusi nahas. Kui märkate selliseid muutusi, pidage kindlasti nõu oma arstiga.
Diagnostika
Melanoomi diagnoosimiseks on mitmeid meetodeid, mida arstid kasutavad, et hinnata naha välimust ja võimalikke muutusi. Üks sagedasemaid meetodeid on dermatoskoopia – meetod, mille käigus arst uurib naha pinda spetsiaalse dermoskoopi abil, mis suurendab pigmendilaikude ja muude nahaliigsete struktuuride nähtavust.
Kui arst leiab kahtlaseid välimusmuutusi, võib ta otsustada võtta biopsia, st võtta koe- või rakkuproovi ja saata selle laborisse analüüsiks. Kui biopsia näitab, et kasvul või pigmendilaigul on melanoom, võib arst soovitada täpsemat testimist, et hinnata haigusjuhu levikut teistesse kehaosadesse. Seda nimetatakse staadiumi hindamiseks, mis on oluline, et planeerida edasist ravi.
Ravi
Melanoomi ravi sõltub haiguse staadiumist, mil haigus diagnoositi. Varajases staadiumis võib melanoomi ravida kirurgilise sekkumisega, mis eemaldab haigestunud naha koos väikese koguse ümbritseva tervisliku koega. Kuid kui melanoom on levinud teistesse kehaosadesse, võib arst soovitada korraga mitut ravimeetodit, sh kemoteraapiat, immunoteraapiat ja kiiritusravi.
Kokkuvõte
Melanoom on ohtlik nahavähk, mis võib levida teistesse kehaosadesse, kui seda ei diagnoosita ja ei ravita varases staadiumis. Melanoomi sümptomiteks on ebaregulaarsed pigmendilaigud, mis võivad olla suurem kui 6 mm ja värvtud mitmevärviliselt. Melanoomi saab diagnoosida dermatoskoopia ja biopsia abil ning ravi sõltub haiguse staadiumist. Seetõttu on ideaalne olukord, kus melanoom avastatakse võimalikult varajases staadiumis ja ravi alustatakse kohe. Tervislike eluviiside säilitamine ja liigse päikese käes viibimise vältimine on olulised ennetusmeetmed.