Nullkulu

Nullkulu

mis on kommunism?

Mis on kommunism?

Kommunism on majanduslikes ja poliitilistes mõjutustes põhinev ideoloogia, mille nurgakiviks on ühistuline omandiõigus ja selle juhtimine. See ühiskondlik süsteem kehtib sotsialistliku revolutsiooni tulemusena, mida juhivad töölised ja usuvad, et riiklik võimu ja eraomand viivad paratamatult ärakasutamise ja piiramatu rikkuse tekkeni.

Kommunism on mõiste, mis on ületanud oma algse määratluse peaaegu sada aastat pärast tavaliste inimeste ülestõusu, kes kaotasid sõdades ja tunnevad end kaotaja rollis elus. Sellest ajast alates on kommunismi mõiste üks kõige mõjukamaid ja tuntumaid poliitilisi teooriaid kogu maailmas.

Kommunismi mõiste on olnud eriti populaarne 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi 1980ndateni, kuid sisuliselt hävitab kommunism kapitalistliku ökonoomika ja lähtekohalt arvestatakse, et rikkuse jaotamisega tuleks kõik vaenlased hävitada. Kommunism on filosoofia, milles kõik inimesed on võrdsed ja ühised ressursid kuuluvad kõigile, või lühidalt juhtimise teooriad, mis usuvad, et kõikidel inimestel peaks olema võrdsed vahendid ja nende töö tulemusena tuleks tulu jagada juhtimise sarnase algtaseme rõhutamiseks.

Tõenäoliselt igaüks teab, kui oluline roll kommunismil läbi ajaloo on olnud ja kui oluline see endiselt on. Käesolevas artiklis võtame kommunismi täielikumalt vaatluse alla ning selgitame, mis mõjutab selle kurameerivat kaklusest täidetud ajalugu, tänaseid küsimusi, pooldajaid ja vastaseid.

Miks kommunism on muutunud nii populaarseks?

Kommunism sai õhku esmakordselt 19. sajandil, mil Prantsusmaa, mida tollal valitsesid kuningad ja aristokraadid, oli kriisis. Paljud töölised olid vaesed ja elasid viletsates tingimustes. Keemiatööstus, masinatööstus ja raudteetööstus muutsid maailma nii, nagu me seda kunagist ja maha jäetud ei kujutanud.

Sellepärast valisid töölised teise võimaluse ja otsustasid organiseeruda, et nõuda õiglust ja võrdsust. Nad lunastasid organiseerimise, mis viis sotsialismi tekkimiseni, mida juhtisid tavalised töölised. See liikumine ühendas erinevaid gruppe, mis võitlesid vastu riigile ja kapitalistile.

Sotsialistlikud juhtimised muutusid peagi laialt levinud kommunismiks. Esimene kommunistlik valitsus moodustati Venemaal ja seejärel teistel idaeuroopa riikidel. Mao Zedong Tšiinas ja Fidel Castro Kuubas olid ka tuntud kommunistid.

Kommunismi propaganda oli suur ja ulatuslik ajaloolisest perspektiivist. Suurem osa kommunistliku liikumise võisteid toimusid pigem tingimusel, et kapitalism on ükskõikne ebaõigluse suhtes ja toetab ükskõik millist rahvuslikku rahvast süsteemis

Kommunismi kirjeldavad tavaliselt kolm märksõna: ühistuline omand, klassivõitlus ja monopol. Kui kommunistlik riik saavutab võim, kuuluvad kõik ressursid kõigile. Võõrandumine ja kapitalistide rikkus on lõppenud. Klasside erinevusi ei tohiks enam olla.

Selle asemel, et kapitalisti majandusse panustada, kasutab kommunistlik juhtimine sotsiaalstruktuuri ja peibutamistena jaganud tulu töölisele. See on oluline, kuna kommunistlikud juhtimised usuvad, et rikkus peaks olema õiglane.

Kommunismi pooldajad usuvad, et kommunistlikust ühiskonnast saab ideaalne ja õiglane süsteem, kus inimesed on võrdsed ja õnnelikud. Kuid süsteem ise on keeruline ja nõuab tohutut pingutust, et selle saavutamiseks. Seega võtab üleminek kapitalistlikust ühiskonnast kommunistlikule ühiskonnale tavaliselt tunde või isegi aastakümneid.

Seisukohad kommunistliku juhtiminda ja nendega seotud küsimused

Kas kommunistlik süsteem on parem kui demokraatia?

Kommunismi ja demokraatia vahel on suur erinevus. Demokraatia on juhtimine, kus inimesed saavad ise otsustada, kes neid juhib, ja kuidas riiki juhitakse. Riik põhineb parlamentaarsel süsteemil ja inimesed valivad oma juhtkonna valimistel.

Seevastu kommunistlik süsteem on riiklikult juhitud süsteem, kus üks partei koos Toto fractorat tasub üle kontrollitav kõik – presidendid, poliitiline eliit, ajakirjandus.

Kui palju inimesi on tagakiusatud või tapetud kommunistlike režiimide poolt?

Kommunistlikud riigid on kurikuulsad oma rasket käitumise suhtes kaaslaste vastu, kes ei ole nõustunud kommunistliku juhtimisega. Näiteks nii NSV Liidus kui ka Hiinas pidasid võimul olevad kommunistid inimõiguste rikkumist ringis. Suuremas osas riogidest toimusid massilised arreteerimised ja täidesaatmised ning režiim jälgis hoolikalt autoriteeti austavaid inimesi ja inimesi, kes ei nõustu kommunistliku juhtimisega.

Ent mõnel juhul võis kommunistlik juhtimine kaasa tuua ka positiivseid muudatusi. Hiinas näiteks oli Mao Zedong suures osas horoskoobi ärajagamise projekti tulemus eraldades inimesed kastist, kuid see tõi samas maale kaasa suurema organisperioodi.

Millised on tänaste sotsialistide juhtimise eesmärgid?

Tänapäevased sotsialistlikud juhtimised püüavad saavutada õiglust, eriti rikkuse ja selle varude jagamise osas. Selleks kasutavad selle liikumise huvitatud osapooled innovaatilisi lähenemisi ja suhtlusvõrgustikutööstuse rakendusi, et jõuda tehinguteni, mis on turvalised ja tasakaalustavad kaotajaid ja võitjaid.

Ühiskondlikud ja poliitilised erinevused, vanemate põlvkondade õpitud käitumised, arengud tehnoloogias ja elatustaseme kasv mõjutavad ka ühiskonnarühma mõttelaadi. Kuna ühiskonna eesmärk on jätkusuutliku ja tasakaalustatud kaalumisele, siis on seetõttu ka sotsialistliku juhtimise anatoomia ja filosoofia muutunud.

Toimunud on mitmeid globaalseid üritusi, mis viitavad vastutusruumi tihedusele ja stressi mõjutajatele. Selle tulemusena on üks paljudest inimestest hakanud mõistma vajadust toimida jätkusuutlikult.

Kommunismi juhtimine ja see, mis on sellele järgnenud, on olnud suur kogemus, kus on kasutatud erinevaid lähenemisi, et võidelda ebavõrdsuse vastu. Vaadates tagasi ajaloolisesse perspektiivi ning uurides suundumusi, mis tänase juhtimise seisukohalt on tähtsad, võime leida palju ühisosa ja ideid, mida saaks edukalt ellu viia.

Kommunismi ja sotsialismi liikumised on jätkuvalt poliitilise diskursuse osaks enamikes ühiskondades, olles nende laiemate võimaluste tõttu säilinud läbi aegade. Nii kapitalistlik kui ka kommunistlik süsteem on oma töötajate kokkuleppeandmise ja ajaloos tehtu mõttes oma väärt nad väärt ning on juhtinud paljusid arutelusid majanduspoliitilise ja ühiskondliku korralduse kallal, mis hakkavad praegusel ajal juba olulisi väljundeid leidma.

Veel.