Kliima on termin, mis viitab piirkonna ilmastikutingimustele, mida iseloomustavad atmosfääris toimuvad muutused. Mõiste “kliima” ei hõlma mitte ainult vihma, päikesepaistet või temperatuuri, vaid ka tuule kiirust, niiskust, õhurõhku jne. Need tegurid töötavad koos ja mõjutavad otseselt kliimat ning piirkonna looduslikku ökosüsteemi. Kuidas täpselt kliimat mõõdetakse ja millised tegurid mõjutavad selle muutusi, uurime selle artikli käigus.
Ilma ja kliima: erinevused ja sarnasused
Kliima ja ilm on kaks seotud mõistet, kuid neil on siiski erinevusi. Ilm viitab lühiajalistele atmosfääri tingimustele nagu tuul, temperatuur, õhurõhu, niiskuse ja sademete hulk. Kui ilm oli täna päikesepaisteline ja soe, võib homme olla hoopis teisiti – pilves, külm või vihmane. Seega, ilm on pidevalt muutuv.
Võrreldes ilmaga, on kliima stabiilsem ja seda hinnatakse pikema perioodi jooksul – tavaliselt vähemalt 30 aastat. Kliima erineb ilmast ka selle poolest, et mõjutab suuremaid geograafilisi piirkondi ning on seotud paljude erinevate teguritega, nagu päikesekiirguse hulk, atmosfääri keemilised ühendid, ookeanid ja tuuled.
Kliimamuutused
Kliimamuutused on suur globaalne probleem, mis on saanud järjest suuremat tähelepanu viimastel aastatel. Enamik teadlasi on nõus, et kliima soojenemine on peamiselt tingitud kasvuhoonegaaside ja nende kontsentratsiooni suurenemisest atmosfääris. Need kasvuhoonegaasid tekivad peamiselt põletamisest fossiilkütustest, metsaraiest ja põllumajandusest. Kasvuhoonegaaside mõju on tegelikult vajalik, et planeet oleks elamiskõlblik, kuid liigne kasvuhoonegaaside kontsentratsioon viib soojenemisele.
Kliimamuutus võib kaasa tuua märkimisväärseid tagajärgi, sealhulgas elupaikade muutusi ja loomade ja taimede ökosüsteemide kohanemist. Näiteks võib kliimamuutus õhutada uute putukaliikide sissetungi, mis suudavad hävitada metsasid ja põllumaid – mis omakorda viib deforestatsioonini ja maastike muutusteni. Nende muutuste tagajärjeks võib olla ka võimalike haiguste ja epideemiate tekke tõenäosuse suurenemine.
Kliima mõõtmine
Kliimamuutuste hindamiseks on kasutatud erinevaid meetodeid, kuid üks enimkasutatavaid on satelliitide ja meteoroloogiliste baloonide kasutamine. Satelliidid koguvad ulatuslikku globaalset ilmastikutingimuste teavet ning saavad hinnata kliimat muutuste suhtes. Meteoroloogilisi baloone kasutatakse ilmastiku mõõtmiseks eri geograafilistes piirkondades. Need pakuvad kohapealset teavet kliima kohta, mis võimaldab amatööridel ja teadlastel mõista lähemalt piirkondade kliimamuutusi.
Kokkuvõte
Kliima on pikaajaline ilmastiku seisund, mis hõlmab temperatuuri, õhuniiskuse, atmosfäärirõhu, tuule kiiruse ja sademete hulka kogu piirkonnas, mis võib ulatuda sadade kilomeetriteni. Kliima ja ilm on kaks seotud mõistet, kuid kliima on pikemaajaline ja laiapõhjaline. Kliimamuutused on kollektiivne probleem, mis vajab kõigi riikide ja organisatsioonide koostööd. Meie mõistmise suurendamine kliimamuutuste kohta on esimene samm eesmärkide saavutamiseks.
Viited:
Australian Government. (2020). Climate Change. Retrieved from https://www.energy.gov.au/households/climate-change
United States Environmental Protection Agency. (2020). Climate Change. Retrieved from https://www.epa.gov/climate-change