Mis on kilpnääre?
Kilpnääre on oluline organ, mis paikneb kaela esiosas ning reguleerib organismi ainevahetust. Kilpnääre toodab hormoone, mille abil kontrollib organismi ainevahetust ja koordinatsiooni. Kilpnäärmehormoonide poolt kontrollitav protsess mõjutab teie keha ainevahetust, südamerütmi ja paljunemisvõimet.
Kilpnääre on endokriinse süsteemi osa. Endokriinne süsteem on kogum sisesekretsiooni näärmestikke, mis toodavad hormoone ja ladustavad neid vereringesüsteemis. Hormoonid on kemikaalid, mida organism kasutab teatud funktsioonide reguleerimiseks.
Kilpnäärme anatoomia
Kilpnääre ise koosneb kahest näärmelobust, mis on ühendatud väikese osaga, mida nimetatakse istmikuks. Kilpnääre paikneb kaela esiservas hingetoru ja söögitoru vahel. Kilpnäärme suurus võib varieeruda ja sõltub inimese vanusest ja soost. Lapsepõlves on kilpnääre väike, kuid see hakkab kasvama puberteedieas. Kilpnäärme keskmine suurus täiskasvanutel on umbes 25 grammi.
Kilpnäärme talitlushäired
Kilpnäärme talitlushäired võivad mõjutada kogu organismi protsesse. Kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, siis nimetatakse seda seisundit hüpotüreoosiks. Hüpotüreoos võib põhjustada kehakaalu tõusu, väsimust, depressiooni, lihasnõrkust, külmatunnet, kuiva nahka, kõhukinnisust ja juuste väljalangemist.
Teiselt poolt, kui kilpnääre toodab liiga palju hormoone, siis seda seisundit nimetatakse hüpertüreoosiks. Taoline seisund võib põhjustada ärrituvust, ärevust, ülemäärast higistamist, kehakaalu langust, kiiret pulssi, kõhulahtisust ja lihasnõrkust.
Kilpnäärmehaiguste diagnoosimine
Kilpnäärme haiguste diagnoosimine hõlmab mitmesuguseid teste, mis aitavad spetsialistidel tuvastada haiguse põhjuse ja raskuse. Üks tavaline test on vereanalüüs, mis mõõdab kilpnäärme hormoonide taset veres.
Arst võib teha ka kilpnäärme ultraheliuuringu, et näha, kas kilpnäärmes on sõlmi või kasvajaid. Mõnel juhul on vajalik kilpnäärme stsintigraafia, et hinnata kilpnäärme funktsiooni.
Kilpnäärme haiguste ravi
Kilpnäärme haiguste ravi sõltub haiguse põhjusest ja raskusest. Hüpotüreoidismi ravi hõlmab reeglina kilpnäärmehormoonide asendamist, mida saab võtta tablettide või süstide kaudu.
Hüpertüreoidismi võib ravida ravimite või radioaktiivse joodi abil. Kui ravimid ja radioaktiivne jood ei aita, võib arst soovitada kirurgilist lahendust, et eemaldada kilpnääre osa või kogu organism.
Kilpnäärme kaitse
Kilpnäärme funktsiooni kaitsmine on oluline, kuna see mõjutab keha ainevahetust ja tervist tervikuna. Kilpnäärmekaitseks võib võtta paljusid meetmeid. Näiteks saab vähendada joodi sisaldust dieedis, mis võib mõjutada kilpnäärme funktsiooni.
Tervislik toitumine ja tervislik eluviis, mis hõlmab regulaarset treeningut, võib aidata vähendada kilpnäärme haiguste ohtu. Kilpnäärme tervist võib toetada ka toidulisandite ja ürdipreparaatide abil.
Kokkuvõte
Kilpnäärme funktsioon on organismi tervise seisukohalt ülioluline. Kilpnäärmehormoonid kontrollivad organismi ainevahetust, kehakaalu, südamerütmi ja koordinatsiooni. Kilpnäärme haigused võivad mõjutada kogu organismi protsesse.
Kilpnäärme haiguste diagnoosimine hõlmab mitmesuguseid teste, et tuvastada haiguse põhjuseid ja raskust. Kilpnäärme haiguste ravi sõltub haiguse põhjusest ja raskusest, kuid võib hõlmata hormoonasendus-, ravimite ja kirurgilist ravi. Kilpnäärmekaitseks võib võtta paljusid meetmeid, sealhulgas tervisliku toitumise, tervisliku eluviisi ja toidulisandite abil.