Mis on IP: Kõik, mida sa pead teadma
IP (inglise keeles Internet Protocol) on reaalajas andmeedastuse protokoll, mida kasutatakse internetis. Olenemata sellest, kas sa oled äsja liitunud või juba pikka aega internetikasutaja, on IP igapäevaelus oluline osa. Selles artiklis räägime lähemalt, mis on IP ja kuidas see toimib.
Mis on IP-aadress?
IP-aadress on numbrikombinatsioon, mida seadmele määratakse, et ta saaks osaleda internetiandmeedastuses. IP-aadressid koosnevad neljast numbrist, mis on eraldatud punktidega. Näiteks: 192.128.10.Iga seade, mis on ühendatud internetiga (arvuti, mobiiltelefonid, tahvelarvutid, nutitelerid jne), vajab IP-aadressi, et saaks ühenduse teiste seadmetega ja vahetada andmeid.
Millised on IP-aadressi tüübid?
On kahte tüüpi IP-aadresse: dünaamilised ja staatilised. Dünaamilised IP-aadressid on ajutised ja alati muutuvad. Kui seade on ühendatud internetiga, saab teenusepakkuja (ISP- Internet Service Provider) määrata sellele seadmele erineva aadressi. See tähendab, et kui seade on internetiga ühenduses, võib tema IP-aadress muutuda.
Staatilised IP-aadressid seevastu on alati samad. Need on tavaliselt reserveeritud ettevõtetel või organisatsioonidel, kes soovivad oma teenuseid internetis pakkuda. Need aadressid on tavaliselt kallimad, kuna nad on haruldasemad.
Kuidas IP-aadress töötab?
Võrguühendust saavutamiseks peab seade hankima endale IP-aadressi. Kui seade on ühendatud internetiga, võtavad nad ühendust teenusepakkujaga. Teenusepakkuja määrab sellele seadmele IP-aadressi, mis võimaldab sellel seadmel teiste seadmetega andmeid vahetada.
Kuidas IP-aadresse kasutatakse it-turvalisuses?
Seoses it-turvalisusega on IP-aadressid olulised jälgitava jälgimise ja kaugjuhtimisfunktsioonide jaoks. Protsess, mille käigus IP-aadressi jälgitakse, algab jälgimis- ja kaugjuhtimisprogrammi installimisega, mis aitab jälgida või jälgida konkreetse IP-aadressi tegevust võrgus. See aitab turvalisuse ekspertidel hankida teavet ja seada üles reegleid, mis nende arvates aitavad turvamehhanismi paremini töötada.
Mis on IPv4 ja IPv6?
IPv4 (Internet Protocol versioon 4) ja IPv6 (Internet Protocol versioon 6) on protokollid, mida kasutatakse internetiandmeedastuses. IPv4 on vanem lahendus ja kujutab endast kavandatud “piiratud ressursside” protokolli. See tähendab, et protokollil on pidevalt piiratud arvust aadresse, kuna neid jagatakse kogu maailmas. See oli algne lahendus, mis on praegu kõigil seadmetel kasutusel, mis on ühendatud internetiga.
IPv6 seevastu pakub võimalust laiendada IP-aadressiruumi, mis on otseselt seotud IPv4 piiratud arvu aadresse. Kui sa kasutad enda internetiühenduse korral uuemat protokolli IPv6, saad sa sama kolmepunktise asemel nelja punktiga aadressi. Numbrikombinatsioonid nii IPv4 kui IPv6 korral on unikaalsed ja erinevad.
Kokkuvõte
IP on kiire andmeedastuse protokoll, mida kasutatakse internetis. Iga seade, mis internetiga ühendust võtab, vajab IP-aadressi, et saaks ühenduse teiste seadmetega ja vahetada andmeid. On kahte tüüpi IP-aadresse: dünaamilised ja staatilised. Dünaamilised IP-aadressid on ajutised ja alati muutuvad, kuid staatilised IP-aadressid on alati samad. Kui seade on internetiga ühenduses, saab teenusepakkuja määrata sellele seadmele IP-aadressi, mis võimaldab andmeid teiste seadmetega vahetada. IP-aadresside jälgimist kasutatakse laialdaselt it-turvalisuse jälgimiseks. IPv4 on vanem lahendus ja IPv6 pakub võimalust laiendada IP-aadressiruumi. Nii IPv4 kui IPv6 korral on numbrikombinatsioonid unikaalsed ja erinevad.