Mis on IP-aadress?
IP-aadressid on tänapäeval enamikule inimestele tavaline termin. Kuid siiski on paljudel raske mõista, mis need täpselt tähendavad. Seetõttu on selle artikli eesmärk anda lugejatele selge ja detailne ülevaade IP-aadresside kohta. Alustame põhiteadmistega.
IP on lühend Internet Protocol’ist. See on standardprotokoll, mida kasutatakse Interneti ühendamiseks erinevate seadmete ja võrkudega. Kõik seadmed, millel on Interneti-ühendus, on omavahel suhtlemiseks varustatud IP-aadressiga. Need aadressid on unikaalsed ja annavad seadmete kohta vajalikku teavet võrguühenduse puhul.
IP-aadressil on kaks peamist funktsiooni. Esimene on seadme identifitseerimine, ehk kuidas masin saab aru, mis seade võrguga ühendub. Teine funktsioon on teabe edastamine erinevate seadmete vahel. Seda funktsooni võib mõelda kui masinale antud infotunniste paari, mis lubavad andmete liikumist ühest punktist teise. Neid infotunniste paare nimetatakse TCP/IP protokollideks.
Iga seadme IP-aadress koosneb numbritest ja punktidest, näiteks 216.58.194.174. See aadress sisaldab tavaliselt neli sektorit (a.k.a. osa, pool), mis vastavad võrgu erinevatele osadele. Esimene sektor või zennumärk tähistab võrguprotseduuri (network portion), mis on antud masina ühenduse koht. Ja viimane sektor või hostnumber määrab konkreetse seadme IP-aadressi.
Kõige sagedamini tähistatakse IP-aadresse kahe versiooniga, IPv4 ja IPv6. IPv4 on vanem versioon. Selle aadress koosneb neljast sektorist ja võimaldab kokku umbes 4,2 miljardit unikaalset IP-aadressi. Kuid see ei piisa enam, sest üha rohkem seadmeid on Internetisse ühendatud. Seetõttu töötab täna samasuguse funktsiooniga, kuid unikaalse magamisviisiga, IPv6, mis sisaldab juba 128-bitist aadressi, nii et tulevikus aitab see vältida IP-aadresside nappust.
Kuidas IP-aadressid töötavad?
Võrgus on IP-aadressid seotud hostinime või domeeninimega . Need nimed on inimestele kergemini loetavad ja arusaadavamad kui numbrid. Kui kasutaja sisestab brauserisse domeeninime, kogub brauser taustaargiks mis adressiga see domeen seotud on. Arvuti saadab selle päringu DNS-serverile, mis vastab IP-aadressiga. Ja lõpuks loob brauser ühenduse domeeninime taga oleval IP-aadressil oleva veebisaidiga.
Samuti on oluline mõista, et IP-aadressidele saavad ligi ka kurjategijad, kes võimalusel võivad kasutada seda juurdepääsuks teie seadmetele. Seetõttu peaksid inimesed kaitsma oma seadmeid viiruste ja pahavaraga, tugevate salasõnade ja võrkude krüpteerimisega. Kasutajad peaksid ka mitte jagama oma ainulaadseid IP-aadresse mitteusaldusväärsetega ja konsulteerima võrgu turvaprogrammide ekspertidega, kui märkavad võimalikku ründeohu märki.
Kokkuvõte
IP-aadressid on Interneti ühenduse protokolli jaoks oluline osa. Need on numbrid, mis identifitseerivad veebisaitide ja seadmete unikaalsust, võimaldades neil üksteisega suhelda. IP-aadresside haldamiseks töötatakse välja pidevalt uusi tehnilisi ja turvaprogramme. IP-aadressid on samuti olulised küberkuritegevuse vastu võitlemiseks, kuna sageli on need kurjategijate elutorniks, kes soovivad varastada teie andmeid või süsteemi kontrollida. Kasutajad peaksid alati nende aadresside kaitse meetmeid võtma, kuid murelikud ei tohi olla liiga palju, sest Internet on ikka piiranguteta võimaluste avastamisel.