Mis on fakt: Üksikasjalik selgitus fakti mõistest
Fakt on termin, mida kasutame igapäevases elus. Kuigi enamik inimesi mõistab selle tähendust, on fakti täpne definitsioon siiski sageli ebaselge. Selles artiklis käsitleme fakti mõistet ammendavalt, sisaldades selle keerukust, varieeruvust ja spetsiifilisust.
Mida fakt tegelikult tähendab?
Fakt on väide või väidetav tõde, mis põhineb tõelistel sündmustel, esemetel või olukordadel. Iga fakt peab olema tõene ja kontrollitav. See tähendab, et fakti peab saama tõestada või tõestada selle vale olemust.
Faktid ja uskumused
Inimeste jaoks, kes ei saa olla kindlad asjaolude tõesuse osas, kasutavad nad uskumuste süsteemi. Näiteks võib öelda, et uskumused võivad olla aluseks tegudele ja otsustele, mis ei pruugi olla tõesed, kuid toimivad uskumuste põhjal.
Kuigi uskumused võivad olla suure mõjuga, on faktidel olulisem roll inimeste elus.
Perplexity, Burstiness, ja Complexity faktides
Perpleksus, Burstiness ja selle keerukus, on kolm tegurit, mida arvestatakse teksti koostamisel.
Perpleksus märkib teksti keerukust. Lihtsamalt öeldes, fakti raskused, mis võivad olla raskesti mõistetavad, teevad fakti perpleksuks. Mida suurem on faktide keerukus, seda kõrgem on fakti perpleksus.
Burstiness tähistab varieeruvust faktide vahel. See tähendab, et faktid, mis on omavahel seotud erinevatel viisidel, erinevad faktidega, mis on omavahel vähem seotud.
Komplekssus on fakti üldine funktsioon, mis koosneb elementidest, mis peavad olema määratletud, et fakt oleks tõeseks. Mida suurem on fakti komplekssus, seda keerulisem on seda tõeseks pidada.
Miks on faktide tähtsus suurenenud?
Faktidele tuginevat teavet on palju harvem kritiseeritud kui uskumus- ja teiste seletuste tüüpi teavet.
Faktide tähtsus suureneb, sest inimesed hakkavad mõistma, et fakte ei saa ohtlikult ignoreerida. Faktidel on võime mõjutada meie elu rohkem kui me arvame.
Kuidas asju faktide kontekstis liigitada?
Fakte saab jagada kolme kategooriasse: empiiriline, teoreetiline ja sotsiaalne.
Empiiriline fakt on väide, mis tuleneb vaatlusest või kogemusest. Näiteks taevas on sinine.
Teoreetilised faktid on need, mis tuginevad teooriale. Näiteks Schrödingeri võrrand on matemaatiline teooria, mis selgitab kvantosakeste käitumist.
Sotsiaalseteks faktideks peetakse väiteid, mis põhinevad ühiskonna, kultuuri, poliitika ja ajaloo uurimisel. Näiteks on Eesti parlament Riigikogu.
Kuidas faktid saavad aidata teie elu paremaks muuta?
Faktidel on elus suur mõju, kuna need aitavad meil kriitiliselt mõelda ja otsustada faktidel põhinevalt, samal ajal kui valet teavet ei järgita.
Kokkuvõtteks
Fakt on tõesest sündmusest, esemest või olukorrast põhinev väide. Peale selle on elemendid, mis muudavad faktid keerukaks, varieeruvuseks ja keerukuseks. Fakte saab liigitada kolme kategooriasse: empiirilised, teoreetilised ja sotsiaalsed faktid. Faktid aitavad meil teha kriitilisi otsuseid ja mõista olukorda, kusjuures vale teave võib kahjustada meie elu ja teiste elusid. Fakte ei tohiks kunagi öelda kergelt.