Mis on dementsus – Ülevaade selle tüüpidest, sümptomitest, diagnoosimisest ja raviga seotud faktidest
Dementsus on raske, krooniline ajulagunemine, mis mõjutab inimese võimet igapäevatoiminguid teostada. See meditsiiniline seisund muudab inimese käitumist, mõtlemist ja emotsioone. Dementsus võib olla seotud vanusega seotud ajudegeneratsiooni ja muude neuroloogiliste häiretega, nagu Alzheimeri tõbi. See seisund võib mõjutada tundlike funktsioonide nagu mälu, kõne, probleemilahendamise, keskendumisvõime ja taju.
Dementsus on diagnoosimisel keeruline seisund, kuna selle sümptomid sarnanevad mõnikord mälu kadumisega, mis on seotud vanusega ning selleks peab olema meditsiinilise koolitusega arst, kes suudab selle haigusseisundi ära tunda ja diagnoosida. Nii et kui teil või teie lähedasel on tekkinud mõni nendest sümptomitest, pöörduge arsti poole, sest varajane diagnoosimine ja ravi võivad aidata haigust edasi lükata ning seda ohjeldada.
Käesolev artikkel annab ülevaate dementsuse määratlusest, selle tüüpidest, sümptomitest, diagnoosimisest ja ravist ning aitab teil saada rohkem teavet dementsuse kohta, et saaksite teha informeeritud otsuseid, kui olete murelikud, et teil või kellegil teie lähedastest võib väike dementsus olla.
Mis on dementsus?
Dementsus on raske ajulagunemine. See seisund mõjutab inimese igapäevaelu ning põhjustab probleeme mälu, käitumise, emotsioonide ja hiljem muude kognitiivsete funktsioonidega. Dementsusel on erinevaid vorme ja põhjuseid, kaasa arvatud neurodegeneratiivsed, vaskulaarsed ja muud.
Neurodegeneratiivse dementsuse tüübid
Neurodegeneratiivne dementsus tähendab haigusseisundit, mille korral rakud, milles leidub kõige rohkem närvirakke, mis vastutavad mõtlemise, käitumise ja emotsioonide eest, surevad ajus. See põhjustab mõtlemise ja käitumise muutusi ning lõppkokkuvõttes viib dementsusele.
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsuse tüüp – selle põhjuseks on tavaliselt vanus. See seisund tekib tihti inimestel vanuses 65 aastat ja vanemad, kuid võib tekkida ka 40-50-aastastel inimestel. Alzheimeri tõbi areneb järk-järgult ning selle sümptomid hakkavad järjest süvenema. Eristades teda selle peamistest tunnustest on isiksuse muutused, mälu kadumine ning võimetus keskenduda.
Lewy kehadega dementsus
Lewy kehadega dementsus on haigus, mille korral ajurakkudes kogunevad valgud, mis järk-järgult põhjustavad ajurakkude surma. See seisund võib olla seotud muude neuroloogiliste seisunditega, nagu Parkinsoni tõbi. Lewy kehadega dementsuse sümptomiteks on häiritud tähelepanu, tasakaalutus ja konkreetseid visuaalseid hallutsinatsioone, nähtud kuulmishallitsinatsioone ja unenägudega segiajamine. Selle haigusliku seisundiga on patsiendil väga raske toime tulla ja ta vajab seetõttu kõige paremat ravi ja hooldust.
Parkinsoni tõve dementsus
Parkinsoni tõve dementsus on veel üks tüüpiline neurodegeneratiivne haigus. See seisund areneb inimestel, kes on varem Parkinsoni tõve või Parkinsoni tõve sarnaseid sümptomeid kogenud. Parkinsoni tõve dementsuse korral tekib ajus surmavate rakkude liigne kogunemine, mis põhjustab kognitiivse seisundi halvenemist. Sümptomiteks on unisus, unehäired, mälu kadumine, keskendumisraskused ja visuaalsete aspektide kaotus.
Fronto-temporaalne dementsus
Fronto-temporaalne dementsus on veel üks dementsuse tüüp, mida põhjustab rakusurm erinevates ajuosades, seda võib täheldada väga erinevalt käitumuslike, emotsionaalsete ja verbaalsete problemaatikatega. Selle seisundi äratundmine pole kunagi lihtne, kuna nende käitumine võib väga erinev, kui mitte et vastandlik.
Vaskulaarsed ja segatud dementsusetüübid
Vaskulaarne dementsus areneb siis, kui aju saab vähem hapnikku ja toitaineid, rakkudesse hakkab kogunema liiga palju jäätmeid ning seejärel tekib rakusurm. Mitmete ajude varustamise funktsioonide eest vastutavate, väikeste veresoonte kahjustuse tõttu võib veresuhkru kõrged tasemed olla tavapärasest kahjulikumad ja põhjustada veresoonte taandarengut või kolesteroolitasemete häireid.
Sega dementsus on seisundi nimetus, kus on tegemist nii neurodegeneratiivse kui ka vaskulaarse dementsuse tunnustega.
Dementsuse sümptomid
Dementsuse sümptomid on erinevad, nende tõsidus võib olla erinev, selleks peab arst varajast diagnoosi kindlasti soovitama. Siiski on olemas mõned peamised sümptomid, mille tõlgendamine aitab haigusseisundit diagnoosida.
Mälu kaotus on üks peamistest dementsuse sümptomitest. See võib hõlmata ununenud kohtade, inimeste ja asjade nimetamist, millega neil oli hiljuti kokkupuude.
Näiteks ei pruugi te pärast midagi alustatud tööd meenutada, te ei mäleta seda, kus te olete, või kuidas te sinna jõudsite.
Hiljem tekivad probleemid keeleoskusega, inimesed räägivad ebamäärast või ebasobivat keelt. Dementsuse tunnusteks on ka halvenenud loogiline mõtlemine, probleemid probleemide lahendamise ja ja täiendava keskendumisega.
Kõik need sümptomid võivad mõjutada igapäevaseid tegevusi, nagu sõidukijuhtimine, töötamine arvutis või rääkimine telefoniga. Dementsusega kaasnevad käitumuslikud ja emotsionaalsed muutused, sh depressioon, ärevus ja ärritus. Selle haiguse korral võib inimene kaotada oma huvid, sotsiaalset aktiivsust ja usalduse.
Dementsuse diagnoosimine
Dementsuse diagnoosimiseks peab arst tavaliselt teostama patsiendi füüsilise läbivaatuse ja küsima üksikasju haiguse sümptomite ja elulooliste faktorite kohta. Arst peab uurima ka patsiendi kehavedelikke ja ajukoe biopsiat. Öeldakse, et see haigusseisund on diagnostiliselt keeruline, kuna sellele peavad eelnema arstliku järelevalve ja testid.
Lisaks võib arst enne dementsuse diagnoosi seadmist siiski teha erinevaid kognitiivseid testid näiteks esinemise juures kognitiivse tulemuslikkuse halvenemist.
Dementsuse ravi
Kuigi dementsuse ravi on võimalik, siis see võib aeglustada, ajutiselt peatada haigusseisundit ja vältida sümptomite süvenemist. Ravi sisaldab tavaliselt pillide vormis ravimeid, mis võivad parandada mõtlemist, käitumist ja emotsioone.
Lisaks on oluline säilitada tervislik elustiil, mis võib aidata seda haigusseisundit ohjeldada. Elustiili muutuseks võib olla sobiv füüsiline koormus, õige toitumine, joomine, suitsetamisest loobumine ja õigeaegne meditsiinikaline järelevalve.
Sellegipoolest on dementsus ravimatu haigusseisund ja sellega kaasneb sageli kiiresti arenev üksikisiku seisundi halvenemine. Dementsuse korral on sageli samuti oluline toetada patsienti ja tema peret, et nad suudaksid haigusest edukalt üle saada ja kohaneda selle haigusseisundiga.
Kokkuvõte
Dementsus on raske haigus, mis võib mõjutada igapäevaelu, kuid diagnoos ja õigeaegne ravi võivad aidata haigusseisundit ohjeldada ja sümptomite ilminguid aeglustada. Kuigi korraliku ravi saavutamine võib võtta aega ja teavitustööd, on see suurepärane võimalus patsiendi elukvaliteedi tagamiseks. Kui teil või teie lähedasel on olemas dementsusele omaseid sümptomeid, on oluline kohtuda arstiga, kes saab teie seisundi hindamiseks ja raviks aidata.