Mis on brutopalk ja kuidas see erineb netopalgast?
Brutopalk on summa, mille töötaja saab tööandjalt enne makse maha arvamist. See sisaldab kõiki töö tegemisel teenitud sissetulekuid, nagu põhipalk, preemiad, boonused ja maksuvabad hüvitised ning lisatasud. Palk, mis tööandja maksab töötajale pärast kõiki maksude mahaarvamisi, on netopalk.
Brutopalki kasutatakse tavaliselt tööandja ja töötaja vaheliste kokkulepete jaoks ning Eestis on see ka töölepinguseadusega ette nähtud töötasu arvutusvalemis.
Brutopalk ja maksud
Brutopalgast maha arvamiseks maksud hõlmavad sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmakseid ja kohustuslikke kogumispensioni makseid. Need maksud on nii tööandja kui töötaja kohustuslikud ja tööandjad maksavad neid riigi eest. Tööandja poolt makstavad maksud sõltuvad ka tööandja suurusest, asukohast ja isegi sektorist, kus nad tegutsevad.
Sotsiaalmaksu määr on 33% ja see on mõeldud sotsiaalkindlustuse rahastamiseks. Töötuskindlustusmaksed on vahemikus 0,3-2,8% ja need lähevad töötuskindlustuskassa fondi. Tegelik maksumäär sõltub tööandja ajaloost, perioodist ja sektorist.
Tulumaksu makstakse töötaja palgalt, mitte tööandja poolt ning see on proportsionaalne palgaga. Kui töötaja on pensioniealine, kehtivad madalamad maksuvabad piirmäärad. Tulumaksu tuleb tasuda ka kõigi muude teenitud sissetulekute pealt, sealhulgas kapitalitulu, rentimine ja investeeringutelt teenitud tulu.
Kohustusliku kogumispensioni maksed on üldjuhul 2% brutopalga suurusest. Kogutud raha investeeritakse välismaal või kodumaal ning nende investeeringute tulud suurendavad pensionisammast.
Statistikaameti andmetel on Eesti keskmine brutopalk olnud alates 2019. aastast 1437 eurot. Keskmine netopalk Eestis oli aga 2019. aasta kolmandas kvartalis 1112 eurot. Seega tähendab see, et töötaja maksude mahaarvamise järel on netopalk ligikaudu 78% brutopalga suurusest.
Mis teeb brutopalga erinevaks netopalga suhtest?
Brutopalga ja netopalga vahele jäävad maksud ja muud mahaarvamised. Need mahaarvamised hõlmavad tööandja ja töötaja sotsiaalmakseid, tulumaksu, töötuskindlustusmakseid ja kohustuslikke kogumispensioni makseid, ühelt poolt. Samuti võib neid välja tuua töötaja vabatahtlike tulumaksu kinnipidamiste ja erinevate töötaja hüvitiste ja vähenduste ehk soodustuste tõttu. Et maksud muudavad suurt erinevust brutopalga ja netopalga vahel, peavad töötajad sageli arvestama sellega, et netopalk on mahaarvamiste tõttu umbes 20-30% brutopalga suurusest väiksem.
Netopalk võib olla erinev sõltuvalt mitmest tegurist, nagu palga suurus, hüvitiste maksmine ning riigi- ja kohalikud maksud.
Netopalga kalkulaatorid on vahendid, mida töötajad saavad kasutada oma netopalgaks arvutamiseks. Neid võib leida Internetis ja nad võivad aidata töötajatel määrata, kuidas nende sissetulekud maksavad või kui palju nad peaksid saama teenida, et saada konkreetse netopalga.
Netopalga arvutamisel tuleb arvesse võtta järgmised tegurid:
– Tööandjarisk. Tööandjate käsutuses on võimalus pakkuda konkreetseid hüvitisi, nagu haiglushüvitised või pensionipaketid.
– Töötajad maksevad sageli ka rohkem maksu kui vaja tuleb.
– Kogutud hüvitist tuleb deklareerida tulumaksumaksu deklaratsioonides.
Järeldus
Brutopalga mõistmine on tööandjate ja töötajate jaoks määrava tähtsusega teema, kuna see aitab ära tunda peamisi erinevusi töösuhte sõlmimisel, töötasude kujundamisel ja palga maksmisel. Samuti on oluline aru saada brutopalga ja netopalga suhetest ning sellest, millised maksud on igakuise palga mahaarvamise osa. Kaasaegne töökeskkond kus arvestatakse palga koostamisel erinevate maksudega ei ole vist enam väga informeeritud alale minnes palga saamise enda käes ja vajab töötajalt täiendavat informeeritust.