Mis on asesõna
Asesõna on sõna, mis asendab nime või nimisõna. Tegemist on ühe grammatilise kategooriaga, mis kuulub sõnadegruppi, mida nimetatakse funktsioonisõnadeks. Asesõnad on erinevates keeltes väga sarnase funktsiooniga ja tegemist on ühe olulisima grammatilise kategooriaga, ilma milleta ei saaks meil tõhusat keelekasutust teostada. Selles artiklis vaatleme lähemalt, mis on asesõna ja milliseid erinevaid asesõnu on keeles kasutusel.
Mis on asesõna?
Asesõna on sõna, mis asendab nime või nimisõna. Sõna, mida asendatakse, võib olla konkreetne või abstraktne. Näiteks võib asesõna “ta” asendada nimisõna “Mari”, aga ka abstraktse sõna nagu “armastus”. Asesõnad aitavad meil tekstide sujuvamaks muuta ja vältida korduste kasutamist, mis võiksid lugejat häirida.
Asesõnade funktsioonid
Asesõnu on kasutusel erinevates funktsioonides. Siinkohal vaatleme nende kahe peamist funktsiooni, nimelt asesõna kui isikuline asesõna ning asesõna kui näitav asesõna.
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna väljendab isikute või asjade kaasosalisust lauses. Näiteks võib asesõna “mina” või “meie” tähendada lause esimest osalist, samas kui asesõna “sina” või “teie” väljendab vastava osalise adressaati. Isikulised asesõnad on kasulikud, kui soovitakse rõhutada kedagi või midagi teistest eraldi.
Näitav asesõna
Näitav asesõna omakorda tähistab asukohta või ajalist detalji lause sees. Näiteks võib asesõna “see” tähistada konkreetset asja, samas kui “too” tähendab asja, mis on eemal. Näitavad asesõnad on kasulikud, kui keelekasutaja soovib rõhutada mingit konkreetset detaili.
Asesõnade liigitus
Asesõnad liigitatakse keeleruumis erinevatesse gruppidesse, olenevalt nende kasutusviisidest. Siinkohal tuleks välja tuua, et erinevates keeleruumides on sõnadel erinevad nimetused, seega tuleb enam tähelepanu pöörata sellele, millist keelt kasutatakse.
Isikulised asesõnad
Isikulised asesõnad ehk isikvarjundiga asesõnad väljendavad lauses osalevate isikute või objektide kaasalust. Mõnes keeleruumis kiputakse isikulisi asesõnu nimetama ka isikud omava asesõnadeks. Oluline on meeles pidada, et isikulised asesõnad on üks keerulisemaid asesõnade rühmi, kuna neid on palju erinevaid ja keelekasutaja peab suutma neid täpselt kasutada.
Näitavad asesõnad
Näitavad asesõnad ehk deiktilised asesõnad väljendavad lauses olevate objektide või isikute asukohta. Need asesõnad on vajalikud, kuna nad võimaldavad keelekasutajal orienteeruda ajas ja ruumis.
Kaashäälikuühendiga asesõnad
Kaashäälikuühendiga asesõnad ehk kaashäälikuühenditest koosnevad asesõnad kasutavad paralleelselt tavalisi asesõnu. Näiteks võib inglise keeles kasutada “somebody” asemel “someone”, aga ka “anybody” asemel “anyone”. Need asesõnad leiavad eriti kasutust mitteametlikus kõnes.
Tuletissõnad
Tuletissõnad on moodustatud teistest sõnadest. Näiteks võib inglise keeles asesõnaks moodustada “some” sõna võttes juurde lõpu “-one” ning sõnas tuletise “someone”. Need asesõnad on sageli grammatiliselt heterogeensed.
Asesõnade kasutamine tulevikus
Asesõnade kasutamine on keelekasutuse üks fundamentaalseid osi, mistõttu on väga oluline, et keelekasutajad oskaksid nende õiget kasutamist. See on eriti oluline, kui soovitakse luua efektiivne ja kergesti mõistetav tekst. Seetõttu on asesõnade funktsioonist ning liigitusest arusaamine oluline. Lisaks tuleb arvestada keele kasutajate erinevate keeleruumidega.
Kokkuvõte
Asesõna on üks grammatilise kategooria vorme, mis väldib nimisõnade kordamist lauses. Asesõnu on erinevates keeleruumides ja nad jagunevad erinevatesse funktsioonidesse. Oluline on mõista asesõna funktsiooni ja liigitust, et luua efektiivne ja süsteemne keelekasutus. Nüüdsest oskate ka ise selgelt väljenduda asesõnadega nii rääkides kui ka kirjutades.