Miks on Jägala jõele tekkinud võimas juga?
Jägala juga on Eesti üks populaarsemaid ja võimsamaid juga. See asub Jägala jõel, mis on üks peamisi jõgesid Eestis. Jägala juga on enam kui 8 meetrit kõrge ja 50 meetrit lai ning see on üks suurimaid juga Eestis.
Jägala juga on tekkinud siis, kui jääajal tekkinud liustik sulas ja liustiku sulamisvesi voolas läbi kivimite ja kaljude, moodustades erinevaid kanjoneid ja kose. Siis tekkinud orgud olid laiad ja sügavad, aga aja möödudes pärast jääaega orgud kitsenesid ja sügavus vähenes.
Kuidas aga on Jägala juga tekkinud? Jägala juga on tekkinud seepärast, et Jägala jõgi voolab kivimite ja kaljude vahel. Kivimid ja kaljud on erineva tugevusega ning seetõttu voolab jõgi üle nende kivimite ja kaljude. See põhjustab vee surve ja see surve põhjustabki Jägala jõel juga.
Varem ei olnud Jägala juga nii võimas kui tänapäeval. Mitmed inimtegevused on mõjutanud selle suurust. Üks põhjus on hüdroelektrijaama ehitamine. See tõi kaasa Jägala juga veetase muutumise, muutused jõe suunas ja juga muutus suuremaks ja võimsamaks.
Jägala juga on muutunud turismiatraktsiooniks. Paljud turistid peatuvad Jägala jõe ääres, et imetleda võimsat juga. Juga on kõige võimsam kevadel ja sügisel, kui jõgi on kõige kõrgemal.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Jägala juga on üks kõige võimsamaid jõe jugasid Eestis, mis on tekkinud jääaegadel ning muutunud inimtegevuse tõttu suuremaks ja võimsamaks. Juga on populaarne turismiatraktsioon ning meelitab paljusid turiste, kes soovivad selle võimsust näha.