Miks On Eestis Palju Jõgesid?
Eesti on riik, kus on palju jõgesid ja väikesemaid ojasid. Tegelikult on Eesti üks jõgederohkemaid riike Euroopas. Kas olete kunagi mõelnud, miks on Eestis nii palju jõgesid? Miks on Eesti veekogud nii erinevad oma laiuse, sügavuse, pikkuse ja vooluhulgaga? Selleks, et paremini mõista Eesti jõgede eripära, tasub heita pilk nende ajalukku, geograafiasse ja geoloogiasse.
Eesti geograafia
Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere idakaldal. Looduses on see väga mitmekesine riik, kus on palju metsi, rohtlaid, põlde, sood ja rabamaastikke. Eesti suurimad jõed on Narva, Pärnu, Emajõgi ja Võhandu. Need jõed kõik algavad Eesti sisemaal ning voolavad Läänemere poole.
Aastate jooksul on paljude jõgede suudmed muutunud laiemaks ning nende lainurksest rannajoonele sobivamaks. Eesti loodus on jõgede tekkeks väga soodne, kuna siin on suur hulk pinnasevesi, mis kinnistub mulda aeglasemalt. Seda vedelikku võivad esile kutsuda meretõusud või vihmad. See tähendab, et paljud Eesti jõed on samas ka väga aeglaste ja rahulikku vooluga.
Eesti geoloogia
Eesti koos oma jõgede ja järvedega kuulub Balti mandriosas loodepiirkonda, kus on mitmeid geoloogilisi struktuure, nagu näiteks kivimid ja maavarad. Eesti kivimikihtidel on võime rikutud kihti omakorda teiste kivimiskehtega asendada. See tähendab, et Balti aluskihtides on suur hulk kasvukihte. See asjaolu omakorda muudab Eesti maastiku veidi künklikuks ning loob tingimused hulgaliste jõgede ja ojade tekkimiseks.
Märgid sellest, et Eesti maastik on geoloogiliselt rikas, on näited, kus jõed on kaevunud pitseeritud kivimitesse – Eesti ordoviitsiumse kivimvööndiga, mis on peamiselt moreeni ja geokujundatud lubjakivide komposeeritud. See kivimvöö “rulood” Baltimaadest Narva jõeni ning moodustab sealse looduse eripärase mustri.
Ehitatud Eesti jõed
Kas teadsite, et paljud Eesti jõed on tegelikult kunstlikest allikatest saadud? Paljude aastate jooksul on Eesti ehitatud mitmeid paisusid, et toota elektrit või pakkuda vett atraktsioonide jaoks. Nende paisude ehitamisega on jõgede suudmemuudatused sageli muutunud muutlikumaks.
Kasulik teadaol, et Eesti jõgede hulk kasvab aasta-aastalt. Näiteks teaduskeskuses on andmed, et 20 aastat tagasi oli suletud Pärnu jõele mitu alamvoolu abiga valmistatud paisu. Kui need demonteeriti, tegi loodus oma töö ning Pärnu jões voolab nüüd palju rohkem vett kui varem.
Kokkuvõte
Eesti jõgedel on tänapäevani väga suur roll – need pakuvad meie riigis olulist elumahtu ning on sageli atraktiivsed turistidele. Jõgede arvukus ja erinevad omadused on tulnud geograafia ja geoloogia, aga ka paljude ehitatud paisude tõttu. Eesti jõgede kunstlik juhtimine ja hooldamine on oluline, et need jääksid puhtana ning pakuksid alati ohutut keskkonda inimestele ja loomadele.